"Võib-olla oleks pidanud laulu- ja tantsupeo tegema erinevatel aastatel, mis hajutaks publikut, ma ei tea," on 2017. aasta noorte laulupeo võiduidee "Noored juured" üks autoreid Rasmus Puur siiski kindel, et laulu- ja tantsupeo sihtasutus kaalus need otsused põhjalikult läbi.

On rohkem aega ette valmistada, on võimalus kooridel ja tantsukollektiividel ennast uuesti kokku koondada ja hakata vaatama, kui palju on viisipidajaid alles ning anda edumaa ka õpetajatele, et seekord rahulikumalt lugusid ette valmistada, loetles Puur pikas intervjuus ERR-ile.

Lisaks veel see, et praegu koolinoori ei vaktsineerita, aga järgmine aasta pidanuks olema suurte eelproovide aasta, mille võimalikkust ei saa praegu ennustada, nagu me ei tea, kui palju me saab laulu- ja tantsupeole tuua publikut.

"Laulupidu ilma publikuta ei oleks ju see," tunnistas Puur.

Aga ohud? Laulupidu toob proovide ajal inimesed kokku, loob ühise eesmärgi ja pärast seda kevadet oleks sügisel vaja lauljad kooridesse tagasi saada, rääkis ta. Laulupeo edasi lükkamine lükkab edasi ka eesmärgi, ilma milleta võib kooriproovide taasalustamine olla sügisel keeruline, muretses ta.

"See võib mõjutada raskelt. Et sul ei ole sügisest ühte eesmärki, mille taha koonduda, mis natuke leevendaks pandeemia tõttu inimestes tekkinud pinget – see oleks hea rohi, kasvõi vaimse tervise mõttes kõigest sellest üheskoos välja tulla. Ja kui seda ei ole, on see keerulisem, jah," nõustus Puur.

"Samuti on oht, et kui laps laulab mudilaskooris ja kasvab sealt välja nii, et tema esimene laulupeo kogemus on kohe lastekooris, kus on kolmehäälne repertuaar, mis võib olla väga raske," jätkas Puur. "Ja kui laulikud on praegu valmis, need antakse kooridele liiga vara, võib repertuaar minna hapuks. Kõigil on kaheaastase proovi järel sellest juba kõrini."

Ta ei hakanud oletama, kas ongi tõesti nii, et isegi piirangute leevendamisel ei jõuaks koorid, orkestrid ja tantsurühmad harjutada, maakondlikud eelproovid ei saaks toimuda ning suveks 2022 poleks noored peoks valmis.

"Vastus on, et me ei tea seda. Kuna me ei tea, oli turvalisem teha otsus, et see lükatakse edasi. Et võtta teatud pinged maha ja vältida ootamatusi. Laulupeo laev on nii suur, et seda ei õnnestu käigu pealt pöörata, või on siis veel valulikum," ütles laulu- ja tantsupeo sihtasutuses töötamise kogemusega Puur.

Õigeks otsuseks peab ta aga seda, et laulu- ja tantsupeo seadus jääb nüüd kirjutamata.

"Mina olen üldiselt igasuguse bürokraatia tõstmise vastu," sõnas ta. "Võib-olla suudame laulupidu teha ka ilma seaduseta ja natukenegi loota inimlikkusele."

Viimasel laulupeol kõlas Maarja Soone juhatusel kaks korda Rasmus Puuri "Maa, mida armastan", teksti autoriks Hando Runnel. Kas kahe aasta pärast laulavad lastekoorid Puuri kirjutatud laulu "Maa, mida lukustati" või "Maa, mida avati"?

"Loodan, et sellist laulu sinna ei kirjutata," hakkab helilooja naerma. Samas ei välista ta, et võibolla on vahepealse ajaga tekkinud distants ja saabki võtta koroonapiirangute aastaid läbi huumori, kuidagi kergemalt.

"Aga ehk võiks laulupidu jääda igavikulisemate teemade juurde ja mitte muutuda ühiskondlikuks teatriks," paneb Rasmus Puur teemale siiski selge punkti.

Rasmus Puuri intervjuud laulupeost, aga ka tühjadest hingedest, vaikuse kartmisest, ärevuses inimestest, omadest ja võõrastest, endaga toimetulematusest, võimalusest mitte lugeda uudiseid, paratamatust suremisest ja presidendikandidaatidest saab kuulata reedel kl 14.05 Vikerraadios ja lugeda sama päeva hommikul ERR-i uudisteportaalis.