Tõnu Karjatse: "Nomaadimaa" on lüüriline sisemõtisklus vananemisest, ajast ja inimesest endast
Briti filmi- ja telekunsti akadeemia tunnustas möödunud nädalal nelja BAFTA-ga Chloe Zhao mängufilmi "Nomaadimaa", mis on tänaseks pälvinud tunnustust ka mitmetelt filmifestivalidel. Filmikriitik Tõnu Karjatse tunnustab filmi julgust vaadata mööda kommertspubliku ootustest.
Tõnu Karjatse sõnul on "Nomaadimaa" saanud kiirelt üllatavalt hea vastuvõtu väga mitmetelt festivalidelt. "Nüüd on ainult küsimus selles, kui mitu Oscarit linateos Ameerika filmiakadeemialt saab," sõnas ta ja lisas, et režissöör Chloe Zhao on puudutanud väga laia vaatajaskonda. "Film pole iseenesest üldse vastav nendele nõuetele, mida kommertskino oma vaatajale seab: seal on aeglased kaadrid, palju loodusvaateid, pikki maastikke, peategelaseks on vananev naine ning ei toimu midagi sellist, mida näiteks suured vaatajaskonnad oma meelelahutuseks peavad või mida nad tahaksid kinos vaadata."
"Nomaadimaa" on tema arvates pigem lüüriline sisemõtisklus vananemisest, ajast ja inimesest endast. "Seal on vastastikku seatud ühelt poolt tarbimisühiskond ja kapitalistlik ületarbimine ja teisest küljest kogukondlik ühtehoidmine ning hakkamasaamine nappide vahenditega," selgitas ta ja lisas, et hakkamasaamine tähendab antud juhul just seda, et inimene oskab näha teises inimesest väärust ning oskab väärtustada ka aega, mis talle on antud.
"Chloe Zhao filmidele on iseloomulik see, et ta mitte ei otsi professionaalseid näitlejaid, tõsi, ta küll võtab mõned, aga ta püüab leida näitlejaid sellest keskkonnast, kus ta parasjagu filmi teeb," mainis Karjatse ja lisas, et antud juhul saab filmis näitlejatena näha inimesi, kes on jõudnud sellise eluviisini, et elavad oma vagunelamutes ja sõidavad mööda Ameerikat ringi "Nad naudivad seda elu ning seda on ka filmist näha, need tegelased elavad täiega, nad elavad rõõmuga."
Karjatse rõhutas, et neile inimestele, kelle elu on korralikult kindlustatud, kellel on korralik palk, kes käivad Egiptuses puhkamas ja kelle kraanist tuleb sooja vett, võib see tunduda väga kummaline või vastuvõtmatu. "Zhao näitab, et siin pole mitte midagi hullu, vaid selline elu on võib-olla inimväärsem ja väärtuslikum kui selline tarbimismudelile üles ehitatud eluviis," selgitas ta ja mainis, et selles ongi võib-olla restart, millest kõik räägivad ja mõtlevad. "Frances McDormandi tegelaskuju teeb selle aga ära."
"Režissöör Chloe Zhao on iseenesest Hiinas sündinud ja Pekingist pärit, elusaatus on teda viinud Ameerikasse, kus ta on saanud ka filmihariduse," sõnas filmikriitik ja lisas, et seeläbi oskab Zhao vaadata kapitalistlikku ühiskonda kõrvalt. "Ta oskab seda vaadata sisserändaja pilguga."
Toimetaja: Kaspar Viilup