Kunstiinstitutsioonid: demokraatlikus riigis ei saa ette kirjutada, milliste teemadega kultuur tegeleb

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kumu uus püsinäitus. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti muuseumi- ja kunstivaldkonna esindajates tekitas muret 3. mail toimunud riigikogu istung, kus kultuuriminister Anneli Ott andis riigikogu ees aru Kumu kunstimuuseumi näituse "Erinevuste esteetika" kohta. Eesti muuseumi- ja kunstivaldkonna esindajad tegid seepeale avaliku pöördumise.

Pöördumises rõhutatakse, et demokraatlikus riigis ei saa ega tohi ette kirjutada, milliste teemadega kultuur tegeleb. Samuti ei saa öelda, kes tohib riigi ajalooga ja kultuuripärandiga tegeleda, milliseid teemasid tohib käsitleda ja millisest vaatenurgast seda tuleb teha.

Muuseumi- ja kunstivaldkonna esindajate sõnul on sellised teemad nagu rassilised stereotüübid ja kolonialism, millega tegeleb ka "Erinevuste esteetika", ammu ühiskondliku arutelu fookuses ning nende teemadega tegelevad nii Eesti teadlased, kunstnikud kui ka kuraatorid.

"Näidishukkamise mõõtu arupärimine riigikogus, mille käigus pandi kultuuriminister keerulisse situatsiooni ja nõuti temalt näituse spetsiifilise sisu selgitamist, põhjendamist ja õigustamist, mõjub hoiatavalt ja heidutavalt teistele muuseumi- ja kunstivaldkonna initsiatiividele, mis plaanivad tegeleda ühiskonnas aktuaalsete, aga ka potentsiaalselt erinevaid arvamusi ja vaidlusi tekitavate teemadega. Riigikogus toimuv oli solvang väliskuraatori dr Bart Pushaw isiku, tema töö ja eesmärkide pihta. Avalik süüdistamine odavas propagandismis, vasakliberalismi vähkkasvaja levitamises ja Brüsseli agendi rollis ei ole kindlasti see pind, mis aitaks kaasa Eesti kultuuriasutuste rahvusvahelisele koostööle," kirjutatakse pöördumises, märkides ära ka, et väliskuraatorite pilk on Eesti muuseumidele vajalik.

Muuseumi- ja kunstivaldkonna esindajad toovad pöördumises välja sellegi, et demokraatliku toimiva riigi ja ühiskonna aluseks on vabadus käsitleda ajalugu ja kultuuripärandit võimalikult mitmekesiselt.

"Konkreetselt nõuti tsensuuri ehk siis ministri sekkumist oma allasutuste sisulisse töösse, väljendades arvamust, et kuraator pole loomeisik, vaid ametnik, keda tuleb kultuuriministeeriumi poolt korrale kutsuda. 3. mail toimunu vääras parlamendi arupärimise kui demokraatliku debati elemendi mõtet," seisab pöördumises, kus lisati ka, et kui parlamendiliikmel tekib mõne ministri haldusalasse kuuluva asutusega seotud sündmuse kohta küsimusi, tuleks pöörduda asutuse, mitte ministri poole.

"Demokraatliku riigi kultuuriminister ei anna näitustele, raamatutele, etendustel jne enne avalikkuse ette jõudmist luba ega sekku esitatava loomingu sisusse muul viisil. Kutsuda minister välja, et arutada ühe või teise loometeose sisu üle, lähtudes küsija maitse-eelistustest või poliitilistest arusaamadest, on parlamendiliikme volituste kuritarvitamine," leiavad muuseumi- ja kunstivaldkonna esindajad.

Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee juhatus, MTÜ Eesti Muuseumiühingu juhatus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: