Viiuldaja Mihkel Keremi looming leiab tähelepanu rahvusvahelistel lavadel

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mihkel Kerem Autor/allikas: nlso.org

Pikemalt Londonis elanud nooremasse põlvkonda kuuluv viiuldaja ja helilooja Mihkel Kerem on tuntuks saanud tänu oma tegemistele mitmes muusikavallas. Ta on viiuldajana hinnatud orkestrant, ansamblist ja solist, samas eriliselt suutlik ning tähelepandav ka omapärase, ootamatute suundumuste ja mõttelaadiga heliloojana.

Mihkel Kerem õppis Tallinnas muusikakeskkoolis ja muusikaakadeemias Mirjam Keremi viiuliklassis ning sai mõlemast ka heliloojadiplomi Mati Kuulbergi ja Jaan Räätsa käe all. 2002 – 2004 täiendas ta end Londoni kuninglikus muusikakolledžis Levon Chilingiriani viiuli- ja William Mivali kompositsiooniklassis. 2006. aastal sai seal ka muusikamagistriks, kiitusega diplomeeritud viiuldaja, pedagoogi ja heliloojana. Ta oli juba õpiaastail aktiivselt tegev viiuldaja ja heliloojana nii Eestis kui Inglismaal, on pikka aega olnud ja praegugi Liverpooli filharmooniaorkestri kontsertmeistri abi, mängib püsivalt ka Londoni Brandenburg Sinfonia koosseisus selle kontsertmeistrina ning teisteski ansamblites.

Mihkel Kerem on noorim Eesti helilooja, kelle muusika on saanud rahvusvaheliselt tuntuks. 2012 ilmus kaks tema autoriplaati Toccata Classicsi firmamärgi all, 2013 avaldas ajakiri Fanfare ameerika muusikakriitiku Robert Maxhami arvustuse Keremi mõlema plaadi kohta, mida on tsiteerinud paljud väljaanded siiani: "Kes arvab, et traditsiooniline tonaalne muusika pole enam suuteline väljendama midagi muud, kui iganenud klišeed, peaks kuulama Keremi muusikat..." Ja Keremi esimesel CD-l on salves ka tema Sonaat nr 1 viiulile ja klaverile, mille kirjutamise aegu oli noor autor alles 13-aastane muusikakeskkooli poiss, viiulil ikka ja jälle Mihkli klassivend Mikk Murdvee. Nii helikandjate kui arvustuse ilmumise taga on mõlema väljaandega tegev nimekas ameerika muusikakriitik Martin Anderson, ka eesti muusikaklassika innukas tutvustaja.

Eesti Muusika infokeskuse kodulehel on üles pandud Mihkel Keremi kõigi teoste nimekiri. Napilt 40-aastane Kerem on kirjutanud juba enam kui 160 teost(!). "Õnneks ei sega helilooja ja interpreedi amet teineteist," ütleb ta. "Isegi kui teenin päeval interpreedina rohkem, võin ju samal ajal öösel muusikat kirjutada. Olen hakanud ka dirigeerima. Tegelikult on see kõik mingis mõttes sama asi."

Erinevail tasandeil tegutsemine on toonud Keremile huvitavaid võimalusi end realiseerida ja koos sellega on ta leidnud endale põnevaid teekaaslasi. Keremi muusikat kannab tugev emotsionaalne alge, mis tuleneb sageli teda piinavatest suurtest ühiskondlikest probleemidest, kord väljendab ta end vaid meditatiivse artisti või minimalistina motoorika pinnal, mõned leiavad siit ka rahvuslikku omapära. Igatahes on Kerem viiuldajana võrreldamatu kaunist muusikat keelpillidele luues. Tema süvitsi lähenemine probleemidele lisab ta muusikale mastaapsust ja tõstab selle avaramale kultuuripinnale. Siitkaudu selgineb, miks teeb Kerem oma teosele esialgse kõrvale mõnigikord uue versiooni, vahel ka teise esitaja soovil, kellele loo teema on samaviisi hingelähedane.

Mihkel Keremi loomingulise omapära hea näide tuleb päris lähedasest möödanikust. See on George Orwelli kuulsa romaani "1984" põhjal sündinud muusika, tšellokontsert koos näitleja rolliga aastast 2017. "Libreto kirjutasin raamatu põhjal ise. Eelmisel sügisel pidi see lavale tulema, muusika koos pisikeste filmimontaažidega. Kuna see pandeemia tõttu ära jäi, tekkiski eelmisel suvel mõte teha lihtsalt film "1984". Et Orwelli ideed ning Keremi muusika kui kogu projekti põhi reljeefsemalt välja joonistuks, tõid projekti autorid muusikute kõrvale lavastaja, jutustaja, näitleja juba oli, ning helilooja enda tõeliselt kaasakiskuval dirigeerimisel sai sellest haarav 65 minutit kestev etendus. "See on ooper, kus keegi ei laula, see on tšellokontsert, mille ettekandjaks on näitleja," ütleb helilooja. Lühim reklaam teatab, et "1984" on 'eepiline muusikapala'. Kerem täpsustab: "Tutvustame sulle maailma, millise tulekut George Orwell ennustas ja milles sina nüüd juba eladki. Edward Snowden pani selle imearmsa meditsiiniõe riimi, millest isegi sina aru saad."

Kõigepealt toodi teos välja hollandikeelses versioonis, sest muusika esiettekandjaks oli Keremiga palju koostööd teinud New European Ensemble Hollandist ning projekti realiseerija hollandi firma OnJam.tv. Esietendus toimus 21. märtsil Hollandi riiklikus televisioonis.

23. aprillil tuli esiettekandele videofilmi "1984" teine, ingliskeelne versioon, ja see on nüüd alates 25. aprillist kuu aja jooksul OnJam.tv-s järelvaadatav. Siinne afišš teatab: algupärase teksti autor on George Orwell, ansambli kunstiline juht Emlyn Stam, lavastajaks Gijs Besseling koos Sophie Hunteriga tema assistendina, algseltki plaanitud nimekas näitleja Joseph Thompson kahes rollis, esitleja Edward Snowden, helilooja mõttekaaslasena olulises rollis seesama juba algselt mõeldud tšellosolist Willem Stam, helilooja ja muusikajuht Mihkel Kerem, mängimas New European Ensemble koos briti ansambliga Greengage.

Orwelli "1984" teema on taas suuremat tähelepanu leidmas, ja seda mitmes kontekstis. "Kas lääne ühiskond on siis jõudmas mingi täiesti uue totalitarismi lävele," küsib ajakirjanik. Kerem: "Kui seda teost kirjutasin, siis mõtlesin, et oleme nagu sinnapoole teel. Nüüd on vaja vaid aknast välja vaadata, et mõista – me olemegi juba kohal, selle sees. Küsimus pole ainult inimeste konstantses ja totaalses jälgimises, vaid ka selles, et tõde pole enam olemas."

"Etendus "1984" kontserdilaval on siiski uuesti silmapiiril", teatab Kerem. "Ringreis on plaanis nüüd sügisel Hollandis, ja just sain teate, et kontsert on tellitud 2022. aasta novembris ka Itaaliasse Rooma.

Mihkel Kerem on kirjutanud ka kuus sümfooniat. Sümfoonia nr 3 ("Kommunismiohvritele") on ka Toccata Classicsi teisel Keremi autoriplaadil. Viimane sümfoonia, nr 6 (2020) kanti esmakordselt ette just äsja, videokontserdil 10. aprillil Venemaal Kislovodskis Põhja-Kaukaasia filharmoonia orkestri poolt Nikolai Šugajevi dirigeerimisel. Kontsert kuulus uue muusika festivali 'Veter peremen' programmi, seda kava, mis ka YouTube's saadaval, alustab Eesti helilooja Mihkel Keremi uue sümfoonia maailmaesiettekanne ning lõpetab Prokofjevi Klassikaline sümfoonia (nr 1). Nikolai Šugajev tegutseb ka tšellistina ning esitas Keremit Itaalias Comos läinud aasta novembris. See teos on Keremi loomingu aukartustäratavalt mahukas nimekirjas seni viimane oopus "Two Aspects on Loneliness" soolotšellole.

2020. aasta oli Keremil eriliselt viljakas, tal valmis seitse uut teost, nimetame need valmimise tagurpidi järjekorras: "Two Aspects on Loneliness" (tšello), "Carmina Contrita" (vioola ja tšello), Sümfoonia nr 6, Keelpillikvartett nr 10, Sonata for the Beast (5-keelne viiul või vioola), Sümfoonia nr 5, Tšellokontsert (soolotšello ja keelpilliorkester)... Ja pisteliselt veel tagasi: süit "1984" (10', seitse instrumenti, 2019), Sümfoonia nr 4 (2019), nimetame ka Viiulikontserdi (2018), esiettekandjaiks Pärnu linnaorkester Triin Ruubeli soleerimisel ja Mikk Murdvee juhatusel 2019 veebruaris, mille klassikaraadio üle kandis. Ja siis tulevadki süit "1984" (90', tšello, näitleja ja orkester, 2017), "Kurdi süit" (klaverikvintett, 2016), "Mädasoo" (keelpilliorkester, 2016), Toccata (klaver, Homage to Jaan Rääts, 2016) ...

"Uusi teoseid tõesti pole. Olen kaks aastat jutti kirjutanud suuri teoseid ja tekkis tunne, et on aeg pausi pidada ... Jah, sellist klastrit pole enne olnud ...", kirjutab Kerem 5. mail. "Viimased kuud on olnud huvitavad, ja pingelised -- "1984" kahe erineva väljatulekuga ja kuuenda sümfoonia esiettekanne. Hetkel on ka noorteorkester Musica Viva Australia oma ringreisil esitamas minu loo "Lamenti" sooloviiuliga versiooni. Järgmisel nädalal on neil neli kontserti veel ees."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: