Eesti Muuseumide Aastaauhindu ehk Muuseumirotte jagati kümnes kategoorias. Eesti meremuuseum pärjati kahe auhinnaga: Paksu Margareeta renoveerimise eest kaasaegseks muuseum-külastuskeskuseks said nad parima muuseumi arendaja tiitli. Näitus "Meri Tornis" pälvis ka parima püsinäituse tiitli ja Suure Muuseumiroti.

"Kindlasti ta on meie jaoks kauaoodatud uus pärl. Vanast renoveerimisest oli möödas 30–40 aastat. Ta on totaalselt teistsugune võrreldes varasemaga. See eeldas vägagi suurt kontseptsiooni- ja mõtlemise muutust," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Meremuuseumi juht Urmas Dresen.

"Aga üks, mis alles on, on esemed ja Paksu Margareeta paksud keskaegsed müürid. Aga see sisu seal sees on muutunud. On keskaeg, on purjelaevad, on aurulaevad, on mootorlaevad. Samamoodi on sinna juurde tulnud väga palju moodsaid digilahendusi," lisas Dresen.

Parima ajutise näituse auhinna sai Eesti Loodusmuuseumi näitus "Hirmus armas nahkhiir". Esimest korda andis Muuseumiühing üle Aasta Turundaja tiitli ning ka selle pälvis loodusmuuseum nahkhiirenäituse ja aasta looma turunduse eest. Aasta kogukonna sõbra tiitel läks Eesti Maanteemuuseumi projektile "Lada 50 - rännak nõukaaja autokultuuri radadel".

"Vanaautode kogukond Eestis on hästi suur ja lai ja mitmekihiline. Lada ei ole ainult minevikumuusika, vaid ta on väga paljude perekondade jaoks perekondlik traditsioon, midagi mis on põlvest põlve edasi antud," selgitas Eesti Maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits.

"Näiteks poisi ainus mälestus oma vanaisast, garaažis ühiselt veedetud tunnid. Ja mis meie enda jaoks oli hästi tähtis – et õnnestus ületada see keelebarjäär. Meile tulid ka Ida-Virumaalt toredad mälestused. Julgustasime inimesi, et kirjutage ükskõik, mis keeles, küll me juba leiame tõlkija. Peaasi, et see ehe Lada kultuurikiht jõuaks meieni," lisas Kupits.

Muuseumidel on selja taga keeruline aasta, sest piirangud on kõvasti nende külastatavust vähendanud. Aasta eriauhinna pälvisid muuseumihariduse eestvedajad koostöövõrgustiku loomise eest koroonakriisi ja eriolukorra ajal. Seejuures toodi välja erinevate muuseumide veebikohtumisi ning e-õppematerjalide kogumisi ja jagamisi.

"Muuseumitöö ongi nii paljude erinevate tahkudega, et veelgi enam tehakse digiasju ja püütakse virtuaalseid külastajaid püüda ja tähelepanu saada. Paljud muuseumid tegelikult ka hindasid oma töövoogusid ümber. Ikka tuleb selle olukorraga kaasa minna ja teha sellest parim," tõdes muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis.

Mitu auhinda pälvis ka Eesti Rahva Muuseum.