Kuigi Lembit Saarsalu ülipopulaarne, Nõukogude Liidu tippude hulka kuulunud ansambel oli välismaal esinenud varemgi, ka näiteks Kuubal ja Ungaris, siis 1985. aasta novembris Tallinna sõpruslinnas Gentis Tallinna päevade kultuuriprogrammi raames toimunud neli kontserti tähistasid sellegipoolest uut verstaposti Eesti jazzi ajaloos.

Tallinna päevad Gentis oli tollal suurejooneline sündmus ja Eesti jazzi esindas seal Lembit Saarsalu ansambel koos vokaalsolist Silvi Vraidiga. "See oli suur unistus, mis täitus," meenutas Lembit Saarsalu. "Kontserdid läksid esimesest noodist kohe käima, igaüks tegi, mis tahtis, kõik mängisid ilusaid, pikki soolosid. Muidugi teadsime lugusid ja teemasid, aga pidime ka arvestama sellega, mis Euroopa publikule meeldib, seetõttu valisime kavasse ka standardeid. Kindel oli aga see, et kontsert pidi algama Eesti muusikaga."

Jazzile iseloomulikku spontaansust rõhutab ka üks Lembit Saarsalu jutustatud seik, nimelt olevat ühel õhtul ansambliga ühinenud ka kohalik tenorsaksofonimängija, kelle tooni nimetas Saarsalu eriliselt lüüriliseks ja Stan Getzi meenutavaks.

Lembit Saarsalu ansamblis mängisid Lembit Saarsalu saksofonil, Tõnu Naissoo klaveril, Taivo Sillar kontrabassil, Paul Mägi viiulil ja Peep Ojavere trummidel, laulis Silvi Vrait. Kontserdid toimusid "Lazy River" nimelises jazz'iklubis. Jazz'iklubi, kus esineti, oli väike, ent hubane ja väärika ajalooga, seda pidas tunnustatud kunstnik Etienne Hublot. "Tollal hakkas idanema mõte, mida sai räägitud ka meiega kaasas olnud Tallinna linnapeale Harri Lumile, et ka Tallinna vanalinnas on palju tühje pindu, kuhu võiks jazziklubi rajada," selgitas Saarsalu.

Nõukogude Liidust tulnud muusikutel oli algul kartus, et neid võetakse vastu eelarvamustega, kuid atmosfäär kujunes äärmiselt sõbralikuks. "Jazz'iskeene Nõukogude Liidus oli väga kõrgel tasemel ja kui piirid avanesid, siis jazz sellest ainult võitis," räägis Lembit Saarsalu. "1980. aastatel jazz siinmail enam põlu all ei olnud, nii saidki sellised reisid võimalikuks osutuda," ütles Tõnu Naissoo. "Küll aga peab ütlema, et meie esinemiste kohta Lääne-Euroopas puudus kriitika. Publik oli küll väga üllatunud, et siinkandis ka jazz'i mängitakse, aga nende jaoks me olime ikkagi veel Nõukogude Liit," lisas Taivo Sillar. Ajalehtedes küll oli äramärkimist, kuid midagi negatiivset kontsertide kohta kusagil ei kirjutatud.

Muusikute Belgia-reisil oli ka järellainetus. Lembit Saarsalu sai teeneliseks kunstnikuks ja ansamblis kontrabassi mänginud, pikaaegse ERSO-kogemusega Taivo Sillar alustas oma jazz'isalongi kontserdisarjaga, mis sai alguse just mõttest teha mõned meenutused ja kokkuvõtted mälestusväärsetest kontsertidest Belgias.

Nüüd on ajalooliste Gentis toimunud kontsertide lindid üles leitud ja taastatud, paljuski tänu sellele, et Genti jazz'iklubis salvestati kõik kontserdid arhiivi tarbeks ja nüüd 36 aastat hiljem saavad need kõlada lõpuks ka raadioeetris. "See on ilus mälestus nendest aastatest, mis raputasid meie maailma," ütlesid muusikud. "Me ju kõik unistasime sel ajal Euroopast ja mõtlesime, et kui sinna saaks, siis mida kõike ära teeks. Samas saime aru ka sellest, et ega seal lääneski väga lihtne pole. Kui Nõukogude Liidus läks jazz riiklikule tasandile, siis tähendas see, et aastas sai anda sadu kontserte. See kaalus kõik üles," mainis Lembit Saarsalu.

Muusikat Lembit Saarsalu ansambli kontsertidelt Gentis 1985. aastal saab kuulata Klassikaraadio saates "Jazzikontsert" 19. juunil kell 20.