Etendusasutuste seaduse muudatusi on etendusasutuste liit ja kultuuriministeerium arutanud juba aastaid, seni kasutusel olnud seadus võeti vastu 2003. aastal. Vahepeal on aga teatrimaastikul palju muutunud ja rahastamisotsused on toonud kaasa ka kohtuasju. Seadusemuudatuste peamine eesmärk ongi ajakohastada etendusasutuste tegevuse ja rahastamise aluseid.

Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Laur Kaunissaare selgitas, et kui algne seadus oli ehitatud riigi etendusasutute peale, mis 2003. aastal olidki n-ö riigiteatrid tavatähenduses, siis neid sellisel kujul juriidiliselt enam ei olemas. "Sellisel kujul see seadus, mis ainult nende toimemehhanismi peal põhines, muutus mingil hetkel ebaotstarbepäraseks, oli mõtet teha ühelt poolt selgem ja teisalt ka paindlikum viis, kuidas see kõik on korraldatud."

Etendusasutuste liidu esimehele Margus Allikmaale ei meeldi, et rahastamisotsused viiakse ministeeriumi ehk poliitilisele tasandile. "Mina isiklikult oleks veel näinud vaeva ja püüdnud selle rahastamise korra siiski seaduses ära sõnastada, et see ei oleks nii kergesti muudetav ja ei sõltuks võib-olla mingitest konkreetsest poliitilistest valikutest," sõnas ta ja lisas, et määrus on lihtsalt muudetav ja seal võib tõepoolest see poliitilise otsustuse risk sees olla.

Kultuuriministeerium olukorda nii traagiliselt ei näe. "See risk teoreetiliselt on endiselt olemas, aga ma arvan, et praktilisel tasandil seda pigem olema ei hakka. "Teiselt poolt on ka see, et poliitikud siiski vahelduvad, seega olukorda, et üks poliitiline jõud jääb ja keerab mingi asja pöördumatult ühte suunda, kindlasti olema ka ei hakka.

Allikmaa loodab, et ministrid on sellised inimesed, kes saavad aru, et looming peab olema vaba. "Ühtegi loomeasutust ei hakata kuidagi paika panema selle järgi, milliseid poliitilisi sõnumeid nad parasjagu oma loomingu kaudu edastavad."