"Etenduskunstide maastik on viimastel aastatel arenenud märksa kiiremini kui selle teenistuses olev õigusruum. Teisisõnu tähendab see, et Eesti teater on nii kunstilise väljenduse, omandivormide kui ka asutuste suuruse ja nende tegutsemisvormide poolest muutunud aina mitmekesisemaks," sõnas Anneli Ott.

Ta leiab, et see on väga suur väärtus. "Seadust tuleb uuendada, et mitmekesise teatrikunsti viljelemiseks ja publikuni viimiseks valitseksid võimalikud soodsad ja arusaadavad tingimused."

Suurim muudatus võrreldes seni kehtiva seadusega on võimalus sujuvamalt reageerida etenduskunstide valdkonna arengutele. Sellega seoses hakatakse teatreid rahastama ministri määruse järgi. Erinevalt seadusest on määrus paindlikum ja hõlmab kõiki rahastamise tahke ning selle muutmine ja täiendamine on paindlikum. Samal põhimõttel rahastatakse ka näiteks muuseume ja spordivaldkonda.

Seadusemuudatus vähendab muu hulgas ka etendusasutuste halduskoormust, näiteks täpsustatakse etenduste salvestamise ja arhiveerimise ülesandeid, samuti peavad teatrid pärast seaduse jõustumist hakkama publikut teavitama, kas ja kuidas erivajadusega inimesed etendusele pääsevad. Seadusemuudatus on vajalik ka etendusasutuse mõiste täpsustamiseks, näiteks ei ole aastate jooksul muutunud teatri omandivormide seas enam riigiasutusi. 

Etendusasutuse seadus on lisaks seotud mitme teise seadusega, näiteks autoriõiguste, säilituseksemplari, arhiivi- ning sihtasutusi reguleeriva seadusega. Seadus on planeeritud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuarist.