Kui Katri Rannastu poolkogemata Heinsaare luulekogu "Pingeväljade aednik" esitlusele sattus, teadis ta, et nii erilisest kirjanikust tuleb film teha. Koos Joosep Matjusega mindi avastama poeetilist ilma, milles Eesti üks hinnatumaid kaasaegseid kirjanikke elab.

"Mehis kannab endas neid 19. sajandi väärtuseid. Siiamaani oma töid kirjutab pastakaga kaustikusse, küünlavalgel. See on imetlusväärne," kirjeldas Joosep Matjus "Aktuaalsele kaamerale".

"Teda kirjeldab väga hästi sõna vaikne maag. Just see, et ta suudab hoida oma maailma. Või tal on täiesti oma reaalsus ja oma maailm, mis on hästi inspireeriv," lisas Katri Rannastu.

Filmis on väga olulisel kohal Heinsaare luule, mis saadab vaatajat läbi kogu filmi. Kuid tähtsat rolli mängib ka loodus. Vaataja saab ekraani kaudu Heinsaarega kaasa minna tema mitmepäevastele loodusretkedele, mida mees ise kutsub "vaesemehe palverännakuteks".

"Tal on selline väljend, mida ta kasutab tihti - psühhogeograafia -, kus ta väljendab oma sisemisi protsesse läbi looduse. Looduse stiihiate ja loodusnähtuste. Ja see mind väga inspireeris, see andis mulle loodusfilmitegijana võimaluse seda loodust hoopis teise nurga alt vaadelda ja hoopis teismoodi filmida," rääkis Joosep Matjus.

"Ühegi portreega sa ei ava inimesest kogu tõde. See on ainult illusioon. Sa arvad, et oled temast midagi teada saanud. Aga noh, mina ennast petta ei lase. Ma arvan, et tean Mehisest nüüd täpselt sama palju, nagu ma teadsin enne selle filmi tegema hakkamist," lisas Matjus.