Video: Veneetsia biennaalil vestlesid Eesti omavalitsuste esindajad
Kvaliteetse arhitektuuriga keskväljakud on hoogustanud väikelinnade arengut ja ettevõtlust ning toonud kohalikud taas kokku kodukoha südamesse, tõdesid omavalitsuste esindajad Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljonis.
Eesti paviljoni näitus biennaalil keskendub kahaneva elanikkonnaga väikelinnade elukeskkonna kvaliteedi parandamisele ning tutvustab EV100 arhitektuuriprogrammi projekti "Hea avalik ruum",. Veneetsias Eesti paviljonis toimunud vestlusringis kõnelesid valminud keskväljakutest ja nende laiemast mõjust elukeskkonnale näituse kuraatorid Jiri Tinteera, Garri Raagmaa ja Kalle Vellevoog, kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, Võru abilinnapea Sixten Sild, Põlva valla arhitekt-planeerija Tiia Zuppur, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, Elva abivallavanem Kertu Vuks, Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ning Valga vallavalitsuse liige Põim Kama.
Näituse kuraator Jiri Tintera tõdes, et tema suureks heameeleks tundsid projekti "Hea avaliku ruumi" raames linnaruumi ümberkujundamise vastu kõige suuremat huvi tõmbekeskustest kaugemale jäävad paigad Kagu-Eestis ja mujal. "Väikelinnades oli tõenäoliselt tunnetuslik vajadus uue avaliku ruumi järele kõige suurem. Iga linna suurim väärtus on tema elanikud, kes seostavad end ümbritsevaga. On oluline, et nad saaksid oma kodukoha üle uhkust tunda," selgitas kuraator avaliku ruumi projektide mõju ja olulisust.
Kõige esimesena valmis projekti raames uus Tõrva keskväljak. Tõrva vallavanem Maido Ruusmann sõnas, et 1990. aastatel lammutatud ja pikalt jõude seisnud ajaloolise linnasüdame korrastamine on loonud piirkonnale uue hingamise. ""Hea avaliku ruumi" projekt tõi 3000 elanikuga Tõrva linna kvaliteetse vaadeldava arhitektuuri, andis tõuke kohalikele ettevõtjatele ning põhjuse ümberkaudsete hoonete korrastamiseks," kinnitas ta.
Valga uue keskväljaku rajamist kommenteerides sõnas Valga vallavalitsuse liige Põim Kama, et teda rõõmustas elanike seas toimunud debatt, mis näitas selgelt, kui oluline on inimestele neid ümbritsev linnaruum. "Tänaseks oleme saanud jalakäijate tänavaga ühendada Valga ja Valka keskväljakud ja seal toimub sündmusi. Väljaku ääres tegutsevad ettevõtted, mis tervikuna avaldab omakorda positiivset mõju kohalikule kinnisvaraturule."
Linnaruumi arendamise positiivset mõju kinnisvaraturule rõhutas ka Võru abilinnapea Sixten Sild. "Uuendatud Võru linnaväljak pakub külalistele vau-elamuse. Väljaku rajamise tulemusena on korrastatud vanu ning rajatud muinsuskaitse nõudeid arvesse võttes uusi hooneid, lisandunud on kohvikuid ja kauplusi, mistõttu hinnatakse piirkonda varasemast kõrgemalt."
"EV100 raames ellu viidud keskväljakute projekt on üks parim asi, mida Eesti jaoks on tehtud ja kõik osalenud linnad on sellest võitnud," rõhutas vestlusringis Põlva valla arhitekt-planeerija Tiia Zuppur.
"Plats! Väärikas kahanemine" tutvustab EV100 arhitektuuriprogrammi projekti "Hea avalik ruum" raames valminud linnasüdameid. 2018. aastal valmisid Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla keskväljak, 2019. aastal uuendati Võru ja Kuressaare keskväljak ning 2020. aastal valmisid Elva ja Rakvere keskväljak.
Eesti paviljoni näituse kuraatorid on Jiri Tintera, Garri Raagmaa, Kalle Vellevoog, Martin Pedanik ja Paulina Pähn. Eesti paviljoni näitus 17. Veneetsia arhitektuuribiennaalil on avatud selle aasta 21. novembrini.
Toimetaja: Kaspar Viilup