Näitusel on esindatud paljude tuntumate 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Eesti kunstnike looming, kokku ligi viiekümnelt kunstnikult, nende seas Karl Pärsimägi, Konstantin Süvalo, Jaan Vahtra, Eduard Rüga, Villem Ormisson, Jaan Koort, Peet Aren, Konrad Mägi, Ants Murakin, Roman Nyman, Andrus Johani ja Eduard Wiiralt. Eraldi tõstab näitus esile Eduard Timbermanni, kelle looming on jäänud siiani olulisema tähelepanuta.

Näitusel ja sellega kaasnevas raamatus uuritakse, kuivõrd on Lõuna-Eestist pärit kunstnike loomingus mänginud rolli kohavaim ehk genius loci, miks sündisid just seal Eesti 20. sajandi alguse radikaalseimad kunstiuuendused, kuidas kujundasid Lõuna-Eesti kuvandit vanavara kogumisretked, millisena on kunstnikud näinud siinset loodust, kultuuri ja inimest ning kuidas Lõuna-Eestist kujunes puhkusekultuuri ja 1930. aastate patriootilise ideoloogia lipulaev. Väljapaneku rõhuasetus on perioodil 19. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja lõpuni, sest just sel ajal toimus lisaks üldisele rahvusliku ja poliitilise eneseteadvuse defineerimisele kitsam paikkondlik identiteediloome, mis haaras ka Lõuna-Eestit.

Näituse kuraator, kunstiteadlane Liis Pählapuu märgib, et paraku ei ole Lõuna-Eesti kunstnikke ja nende loomingut seni vaadeldud päritolupaigast lähtuvalt.

"Kirjanduse ja pärimuslike-etnograafiliste uurimuste kõrval on seni puudunud käsitlused, mis analüüsiksid lõunaeestilikkust piirkonnas kasvanud ja sellega tihedalt seotud kunstnike loomingus. Ometi on Lõuna-Eestist pärit paljud Eesti kunstielu algusaja modernistlikud võtmeautorid, kelle looming on mõjutanud meie kujutluspilte ja arusaamu lõunaeestilikkusest," kirjeldas Pählapuu.

Näitusega kaasnev publikuprogramm hõlmab nii täiskasvanutele kui ka lastele suunatud ekskursioone, töötubasid ja muid sündmusi. Näituse jaoks loodud audiogiid tutvustab valikut eksponeeritud teostest eesti, võro ja inglise keeles. Näitus on avatud 10. aprillini 2022.