Liina Lukas: Goethe uskus, et viimane sõna jääb luulele

Foto: Kairit Leibold

Saates "Plekktrumm" oli esmaspäeval külas kirjandusuurija ja Johann Wolfgang von Goethe luuletõlgete kogumiku üks toimetajaid Liina Lukas, kes kirjeldas, et valgustusajastu mõtlejana oli Goethe väga universaalse haardega ja tegeles eri teadustega, kuigi lõpuks leidis ikkagi, et viimane sõna jääb luulele.

Vastvalminud Goethe luuletõlgete kogumikus "Nõmmeroosike" on ligi 400 luuletust, kus lisaks kogu varem tõlgitud luulele on ka uusi tõlkeid.

Lukas märkis, et Eesti Goethe Selts on juba alates seltsi taasasutamisest 90. aastate lõpul tahtnud koostada korralikku Goethe luulekogumikku. "Viimane ja eesti keeles ainus Goethe luulekogu oli August Sanga tõlkes 1968. aastast. Vahepeal oli Goethet väga palju tõlgitud," ütles ta.

"Nendes eestikeelsetes tõlgetes saame teada rohkem eesti luule kohta sellel ajahetkel. Selleks me raamatu koostasimegi. Goethe on väga hea näide, sest teda on pikka aega tõlgitud," selgitas Lukas.

"Võib öelda, et teda on tõlkinud parimad tõlkijad. Kui need luuletused kõrvuti panna, siis on hästi näha, kuidas eesti poeetiline keel on arenenud ja me mõistame ka eesti luulet selle võrra paremini. Seal tekib palju kokkupuutekohti," tõdes ta.  

"Goethe jõudis eesti keelde võrdlemisi hilja. Ta tuli laulude kaudu, tema luulet on väga palju viisistatud juba ka omal ajal ja seda on teinud väga tuntud heliloojad, näiteks Schubert. Tegelikult ei tõlgitud niivõrd Goethet, kuivõrd Schuberti lauluteksti," ütles ta.

Lukas lisas, et Goethe on kirjutanud väga palju luulet eri teemadel ja oleks võimatu ühte iseloomulikku teemat esile tuua.

"Kõige tuntum osa Goethe luulest kuulub teistesse teostesse – tema proosateostesse ja näidenditesse. Näiteks Wilhelm Meisteri romaanides on väga kauneid luuletusi, need on rolliluuletused," rääkis ta.

"Goethe on kirjutanud ka väga erinevatest eeskujudest mõjutatuna. Ta oli väga avatud nii Euroopa kui ka muu maailma kirjandusele. Ta luges erinevaid luuletajaid ja autoreid, tutvus nii ida kui ka lääne kirjandusega ja sai sealt inspiratsiooni."

Väga mahukad tsüklid on antiigist inspireerituna kirjutatud eleegiad ja heksameetriad, tõi Lukas välja. "Lisaks on idamaadest inspireeritud luulet, õpetlasluuletusi – väga pikki, milles ta seletab oma teaduslikke vaateid luulevormis."

Goethe luule on Lukase sõnul väga mitmekesine. "Kõik me teame kindlasti "Metshaldjat" Sanga tõlkes. Mulle meeldib Goethe hilisem luule. See on loodusluule ja see osa Goethe luulest, mis võiks meid praegu eriliselt kõnetada," leiab ta.

"See on loodus, mille osa on ka inimene. Ta on vahetult looduse keskel ja tajub seda kõigi oma meeltega. Goethe küll alustab looduspildiga, aga jõuab ikka välja põhilise inimloomuseni," kirjeldas ta.

Teadus ja poeesia

Lukas rääkis, et kirjandusteadus seob teaduse ja poeesia, mis iseloomustab ka Goethet kui valgustusajastu mõtlejat väga hästi.

"Ta tegeles ise ka teadustega ja lõpuks leidis ikkagi, et viimane sõna jääb luulele. Ta arvas, et tulebki tegeleda kõigi teadustega. Ta oli ju valgustusajastu mõtleja, universaalse haardega," selgitas Lukas.

"Ta tahtis teada, milles peitub asjade seos ja tuum. Ta teadis ka seda, et selleks, et seda teada saada, ei saa piirduda ainult ühe teadusega, kõiki neid teadmiste tulemusi tuleb arvesse võtta. Aga viimane sõna jääb tal alati luulele, ka mina usun seda," sõnas ta.

Lukas lisas, et enamik valgustusajastu mõtlejaid ja luuletajaid tegeles muuhulgas ka teadustega.

"See on ju ajastu, mil loodi entsüklopeedia. Selle ajastu inimesed olid teaduse populariseerijad ja selleks pidid nad ise olema teadlased. Goethe tegeles bioloogia, mineraloogia, värviõpetusega jne. Aga ennekõike oli ta ikkagi luuletaja ja arvas, et sümbolite ja kujundite kaudu on võimalik tõele lähemale jõuda."

Goethe oli Lukase sõnul väga eripalgeline – ühelt poolt on temas tohutut kirge ja elutahet, soovi tajuda maailma meeleliselt ja teiselt poolt ta teab ka, et tohutu kirg ei pruugi alati minna õiget rada.

"Ta püüdis oma pulbitsevat ülevoolavust sublimeerida ja üks hea koht, kuhu seda kirge valada, oligi luule. See on üks goethelikkuse maksiim, kuidas seda tunnet ja kirge kanaliseerida nii, et elu saab elatud ja kunst saab tehtud," sõnas ta.

"Goethe on kogu aeg tegelenud väga palju iseenda ja enesearenguga. See on olnud tema jaoks oluline, et saaks oma mina kogu aeg täiendada ja seda suhtes maailma ja teiste inimestega. Ühelt poolt on temas see elamise kirg ja teisalt vajadus tajuda oma mina piire," lisas ta.

Goethe on kõnetanud igal ajastul

Lukas usub, et iga ajastu leiab nendest Goethe teostest midagi.

"Kui juba nii palju ajastuid on sealt midagi leidnud, siis järelikult seal ka on midagi. Teda ei ole ära unustatud. Kas või "Faustiga" on nii, et kõik ajastud on toonud seal välja uusi momente ja lugenud seda omal viisil," märkis ta.

"Seda on üha raskem lugeda. See on entsüklopeediline teos, seal on nii palju vihjeid ja viiteid, mida mööda võib käia. See teos muutub nii põnevamaks, aga muidugi võib lugeda seda ka ilma linke avamata," arutles Lukas.

Ta rääkis, et ei ole tegelikult ise alati Goethe vastu niivõrd suurt huvi tundnud. Kui ta bakalaureuse üliõpilasena magistrantuuri kandideerida tahtis, soovitas professor Jüri Talvet tal Goethet uurima asuda, kuid siis see teda veel ei kõnetanud.

"Selleks, et Goethet mõista, on vaja elukogemust, lugemust ja kultuuriloolist teadmist, siis ta muutub põnevamaks. Kuigi kirjandusteoseid peab saama lugeda ka ilma kultuuriloolise teadmiseta, on elukogemust ikkagi vaja. Väga noorele inimesele ei ole näiteks "Fausti" tung nii arusaadav," selgitas ta.

Lukase sõnul tasub raamatuid pidevalt uuesti lugeda, eriti oluliseks peab ta seda õppejõu rollis.

"Kõiki neid teoseid tuleb lugeda pidevalt. Ei ole nii, et loed ühe korra läbi ja siis üliõpilastega muudkui käsitled. Siis on see tekst rohkem kohal. Need tekstid on keerulised ja seal on palju asju," ütles ta.

Lukase lemmikajastud on 18. sajand, 19. lõpp ja 20. algus, mida ta tunneb ka kõige paremini.

"18. sajand on hästi põnev. See on optimistlik ajastu ja läheb kokku minu meelelaadiga. Mulle meeldib see optimism ja lootus, tahe maailma muuta ning parandada. Soov olla solidaarne ja aidata," kirjeldas ta.

Peale Goethe on Lukase lemmikautor näiteks ka Diderot, kelle romaanid on tema sõnul väga põnevad ja eesti keeles ka nüüd olemas.

"20. sajandis ei ole enam seda optimismi, aga elus peab olema tasakaal. See on Kafka ajastu. Väga meeldib mulle Rilke, Skandinaavia kirjandus, Södebergi novellid ja romaanid, Ibsen," loetles ta oma lemmikuid.

Kultuurisoovitus: "Ma kutsun teatrisse, Tartus oli nädalavahetusel esietendus, Bertolt Brechti "Galilei elu" Karl Laumetsa lavastusES. Soovitan seda väga vaatama minna ja soovitan ka Karl Laumetsa lavastust "Balti tragöödia" Linnateatris."

Toimetaja: Marit Valk, Merit Maarits, intervjueeris Joonas Hellerma

Allikas: "Plekktrumm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: