Margus Allikmaa on juhtinud ka Draamateatrit, aktsiaseltsi Trio LSL ehk Kuku raadiot, Eesti Rahvusringhäälingut ja olnud ka kultuuriminister.

Kas peate vajalikuks Kultuurkapitali töös midagi muuta, sest Kultuurkapital peab igal aastal rahuldama ka näiteks selliste rahvusvaheliste festivalide rahastamistaotlusi nagu PÖFF või Jazzkaar. Kas pole mitte nii, et Kultuurkapital täidab praegu ka riigi ehk kultuuriministeeriumi rolli?

Eks see nii on aegade jooksul välja kujunenud. Tõepoolest, hästi palju Kultuurkapitali raha läheb mitmesuguste institutsionaalsete tegevuste toetuseks ja Kultuurkapitali algne mõte see ei ole. Ennekõike on see mõeldud üksisikisikute loojate, olgu need autorid või interpreedid, toetuseks. Loomulikult spordi puhul sporditegelaste toetuseks.

Eks vastastikku on neid auke kultuuriministeeriumiga lapitud. Lootus pikas perspektiivis on selline, et ikkagi need toetused, mis on hakanud korduma aastast aastasse, ja nagu te nimetasite lähevad festivalidele või üritustele, mis iga aasta korduvad, peaksid mingil hetkel siiski jõudma kultuuriministeeriumi finantseerimisele.

Kuidas seda teha? Te olete ka ministeeriumis olnud ja teate, kuidas need mehhanismid toimivad. Kas peaks sellepärast muutma Kultuurkapitali seadust?

Me ei arva, et Kultuurkapitali seadust peaks muutma. Ma arvan, et see on selliste läbirääkimiste, pikkade arutelude, argumenteerimise küsimus. Argumendid peavad olema hästi tugevad. Argumendid peavad olema hästi veenvad, mitte ainult kultuuriministeeriumi suunas. Neid argumente tuleb esitada ennekõike rahandusministeeriumis, et sellega saaks kultuuriministeeriumi rahakott suuremaks, ja see omakorda võimaldaks neid juba läbi aegade kestvaid sündmusi, üritusi finantseerida.

See ei ole kindlasti lihtne töö. See on ennekõike kultuuriministri töö, ma ei taha öelda, et see on Kultuurkapitali juhataja töö. Kindlasti tuleb ka sellel teemal sõna võtta ja püüda rääkida ministeeriumi inimestega, ministriga. Loota, et nad lähevad rahandusministeeriumi.

Tänavu selgusid need riiklikult olulised kultuuriobjektid, mida Kultuurkapital järgmisena rahastama hakkab. Kaks esimest on paigas - Süku ja Manufaktuur, aga kuidas saaks alustada Tallinna filmilinnaku ehitamist tuleval aastal?

Tegemist on üsna keerulise juriidilise probleemiga. Seadus ütleb ühemõtteliselt, et on pingerida. Kõigepealt tuleb valmis teha Süku ja samal ajal saab finantseerida ka järgmist objekti – selleks on praegu pandud Narva. Alles siis saab asuda kolmanda ja neljanda objekti juurde.

Ma tean, et tegelikult on tellitud juriidiline ekspertiis juba natukene seadusesõnastuse kohta, mis ütleb, et võib-olla võib garanteerida mingeid tuleviku finantseeringuid ehk mitte küll raha välja anda, aga anda mingisuguseid garantiisid, et kümne aasta pärast maksame need võlad ära, mis tekivad, kui panga toel hakata praegu ehitama.

Ma ei tea, mis on õige vastus. Tahan oma silmaga neid ekspertiise näha, võib-olla ise ka veel konsulteerida juristidega. Võib-olla on seal selline mõttekoht, et juhul kui mingil põhjusel esimest, teist objekti näiteks ei saa finantseerida, kas siis tõesti nii kaua peavadki järgmised objektid ootama jääma? Tõenäoliselt mitte, aga kuidas seda olukorda lahendada, aeg näitab.