Õnnepalu arvates huvituvad inimesed palgast ja rahast, kuid sellest rääkimine võib olla piinlik.

"Kirjanikupalk on hoopis midagi tühist tegelikult, kui kõiki meie riigi palkasid vaadata, mida siin kellelegi makstakse või ei maksta," lausus ta ja lisas, et kirjanikupalga temaatika on tihti ülepingutatud. "Õieti ei olegi millestki rääkida, see palk on nii väike."

"Palk" on üksildase talve kroonika, mis on kirja pandud Vilsandi saarel.

"Ta on niisugune ühest talvest läbiminek. Sinna talve sisse või talve ette jäi minu jaoks isiklikult kirjanikupalga asi, mis kuidagi aset leidis minu elus," kirjeldas Õnnepalu raamatut ja lisas, et kuigi raamatu pealkiri on inspiratsiooni saanud kirjanikupalgast, ei puuduta "Palk" ainuüksi rahateemasid.

Küll aga mainis Õnnepalu, et kirjanikupalgast loobumine andis talle inspiratsiooni enda loominguga tegelemiseks. "See käivitas igasuguseid protsesse minu sees ja ümber," ütles Õnnepalu ja lisas, et ka tühised vahejuhtumid elus võivad sageli minna südamesse.

Raamatut hakkas Tõnu Õnnepalu kirjutama päeviku vormis juba kaks aastat tagasi, ent mõneks ajaks jäi kirjutamine pooleli. Kuigi Õnnepalu kirjutas seda mõttega kui raamatust, tõdes mees, et esialgu ei olnud tal plaan teost avaldada.

2021. aasta sügisel taasavastas Tõnu Õnnepalu enda kirjutise ja leidis, et midagi selles teoses siiski peitub. Autori soov oli teos ikkagi avaldada. Raamatule kirjutas kirjanik juurde ka järelsõna, mis keskendub sellele, kuidas autor toimunule tagasi vaatab.

Tõnu Õnnepalu sõnade kohaselt on päevik kirja pandud sündmuste järjekorras. Samuti kajastab autor teoses enda emotsioone ning mõtteid. "Mida me ka ei tee, mingisugune palk on selle eest ette nähtud alati," ütles Õnnepalu ja lisas, et inimeste tegudel on alati tagajärjed.

Lapse ja lapsevanema suhted

Võrreldes varasemate romaanidega räägib Tõnu Õnnepalu uues teoses "Palk" märksa rohkem enda emast ning isast. Õnnepalu ei usu, et lapse ja lapsevanemate omavahelised suhted kunagi päris arusaadavaks saavad. 

"See on meie päritolu saladus tegelikult või miski, mis on nii sügav meie olemuses," rääkis kirjanik. Ta lisas, et kuigi võib jääda mulje, et mõistame oma vanemaid ning nemad meid, ei pruugi see tegelikult nii olla. "Ma ei ole kindel, kas kunagi mõistame, kes meie vanemad päriselt olid."

Kirjaniku ametikutset vaatab Tõnu Õnnepalu kui tunnistajat. "Sa oled oma aja tunnistaja," ütles Õnnepalu. Lisaks mainis autor, et kuigi inimesed on erinevad, leidub neis ka väga palju sarnast, mida esialgu ei märgata. Kirjaniku võime on aga sarnasused kirja panna ning tuua see inimestele lähemale.

"See, mis sulle tundub selle kõige erilisema ja kõige saladuslikumana, on kõige üldisem. See on see, milles kõik ennast kuidagi ära tunnevad," ütles Õnnepalu ja lisas, et üldistest asjadest peab korduvalt kirjutama ning erinevad eluetapid panevad inimesi sündmusi teisiti hindama.

Klassikaraadio "Delta" saates saab kuulata ka katkendeid Tõnu Õnnepalu uuest raamatust "Palk".