Kui Wachowski loomingulise tandemi esimene "Matrix" üle 20 aasta tagasi esilinastus, oli see tõeliselt murranguline linateos, mis tõi audiovisuaalkunsti kaasa mitmeid uuendusi. Jaapani manga koomiksite esteetikast inspireeritud unenäoline "Matrix" arutles omal ajal ulmeliste teemade üle, mis täna mõjuvad juba prohvetlikult. Film tegeles tehisreaalsuse küüsi langenud inimkonna probleemidega, ühendades sealjuures filosoofilise sisu ja ennenägematud visuaalefektid. Neljas osa "Ülestõusmine" filmikriitik Tristan Priimäele nii sügavat muljet ei jätnud.

"Selle filmi pealkiri on tõlgitud "Matrix: ülestõusmine", tegelikult täpsem oleks "Matrix: surnust ellu äratamine". Ja eks selle surnust ellu äratamisega ongi alati selline asi, et ega ta päris elus ei ole," ütles Priimägi "Aktuaalsele kaamerale".

"Hästi palju on kasutatud n-ö nostalgiamarkereid, nii puhtalt stseenide näitamise kujul eelmistest filmidest kui ka stseenide ja kaadrite kopeerimise näol. Sama set-up, samad liigutused, samad visuaalsed efektid ja püüdlused luua sinna juurde uut sisu jäävad minu jaoks ka lühikeseks," tõdes ta.

Kui esimesed kolm "Matrixit" valmisid Wachowskitel kahasse, siis viimase tegi režissöör Lana Wachowski üksinda. Vastu vaatavad tuttavad tegelased Neo ja Trinity, neid kehastamas Keanu Reeves ja Carrie Anne Moss. Keanu Reeves rõhutas Torontos toimunud esilinastuse järel, et Matrixi filmide juures on olulisel kohal ka armastus.

"Ma arvan, et see idee armastusest ja tegelastega samastumine, nende tegemistele, püüdlustele, lootustele ja võitlustele kaasa elamine ja idee armastusest ja suhtlusest ja toetusest, on osa sellest loost ja me vajame seda," sõnas Reeves.