"Kodutänavat mööda jalutades märkasin kaht vahvat inimest samas rütmis vastu jalutamas, nad olid juba väga lähedal, kui jõudsin kiirelt telefoni taskust välja võtta ja ühe pildi klõpsata," sõnas Alina Birjuk ja lisas, et sai alles hiljem pilti vaadates aru, mida või keda ta oli tabanud. "Selgus, et olen jäävustanud enda tuttava vanaema!"

Näituse "Värskelt armunud" keskmes on vanapaar, kes armusid 2014. aastal, kui nad kohvi juues üksteist lähemalt tundma õppisid. Tegelikult olid nad kohtunud juba varem: nad õppisid mõlemad TPI majandusosakonnas, kus koos veedetud aeg üürikeseks jäi. Uno heideti koolist juba esimesel aastal välja, kuid Linda jätkas ning lõpetas õpingud edukalt. Peale pikki aastaid, kui mõlemad juba lesed olid, kohtusid nad aga taas ühise kursusekaaslase ärasaatmisel.

Birjuk selgitas, et suhtles esialgu vanapaariga nende noorema sugulase kaudu, kes aitas toimetada nad esmasteks kohtumisteks linna. "Kuigi nad on väga terava mõtlemisega ja oma vanuse kohta väga krapsakad, siis kohanemine uute situatsioonidega võtab natuke aega," ütles ta ja lisas, et hiljem sai ta ka Linda tütre kontakti, kelle kaudu proovis hakata ise nendega suhtlema. "Alguses oli keeruline, arvasin, et äkki neil siiski puudub üldse huvi."

"Esmakordselt leppisime kokku, et saame turul kokku, ootasin neid paar tundi, aga hiljem nad helistasid, et nad on juba kodus, kuna nad lihtsalt ei leidnud mind üles," meenutas ta ja mainis, et tegelikult olid nad lihtsalt üksteisest veidi mööda rääkinud. Selle peale võttis Birjuk ette raamatu "Moodsa elu leksikon", mis on kirjutatud umbes selle ajal, kui Uno ja Linda sündisid. "Seal on hästi kirjeldatud selle aja kommetest ja tavadest, nad on ikkagi peaaegu 100 aastat vanad ja minu jaoks see oli täiesti esmakordne kokkupuude niivõrd palju vanemate inimestega.

Birjuk kohtus vanapaariga korduvalt. "Olen käinud ka neil külas kohvi joomas ja tiramisu kooki söömas, kohe, kui minu tassi kohvi otsa sai, valas Uno otsemaid mulle uue tassitäie, nii härrasmehelik ja tähelepanelik," selgitas ta ja rõhutas, et tänapäeva noormeeste seas on vähe jäänud veel sellist tähelepanu ja kohtlemist naiste osas.

Veebinäitus oli autori arvates parim formaat, kuidas oma töid praegusel ajal jagada. "Seda on võimalik näha ja kogeda igast maailma otsas," kinnitas ta ja lisas, et talle andis inspiratsiooni ka keskkond Google Arts and Culture, mille vahendusel saab virtuaalselt külastada maailma parimaid muuseume.

Hetkel keskendub Birjuk ise täielikult õpingutele Eesti Kunstiakadeemias. "Väga palju kogun materjali kogun praegu ka, millest võib midagi tulla äkki 10-20 aasta pärast äkki isegi, mulle meeldib asja rahulikult võtta ning keskenduda protsessile."

Vaata näitust siit.