Raamatukogude aasta projektijuht: raamatukogud on palju muudki kui raamatud ja laenutamine
Kolmapäeval kuulutati avatuks Eesti raamatukogude teema-aasta. Teema-aasta projektijuht Liina Valdre märkis, et teema-aastaga tahavad nad näidata, et raamatukogud on palju muudki kui raamatud ja nende laenutamine ning nende tegevusring aastatega märkimisväärselt laienenud.
Raamatukogude teema-aasta avati kolmapäeval enam kui sajas raamatukogus katkendi ettelugemisest kas mullusest enimlaenutatud Eesti autori täiskasvanutele mõeldud ilukirjandusteosest, mis on Mudlumi "Mitte ainult minu tädi Ellen", või lastekirjanduse kategoorias enim laenutatud Piret Raua raamatust "Tobias ja teine B".
Rääkides sellest, mis on Mudlumi raamatu fenomen ja miks just see osutus Eesti ilukirjanduse hulgas kõige populaarsemaks laenuraamatuks, märkis Valdre, et see on hea küsimus, kuivõrd kirjanduse mõttes on tegemist keerulise teosega.
"Enamasti eelistatakse klassikalisema romaani tüüpi teoseid ja nendele standarditele ta justkui ei vasta, aga ju siis tema tekstidest leitakse siirust ja samastumist, mis ta köitvaks teeb."
Mudlumi järel olid teised laenutatumad Eesti kirjanikud ilukirjanduse kategoorias Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan". Tema järel Erik Tohvri, kes on Valdre sõnul Eesti raamatukogulaenutajate vana lemmik ja kergem ajaviitekirjandus.
Selline esikolmik kõneleb Eesti lugejate väga heast kirjanduslikust maitsest, leiab ta. "Mudlum, lisaks sellele, et ta on kõige laenutatum, on ka nii kriitikute poolt kõrgelt hinnatud kui ka pälvinud erinevaid kirjandusauhindu."
Lasteraamatute hulgas oli populaarseim Piret Raua "Tobias ja teine B". "Aga muidu on topis lastekirjanduse kuldvara – Ilmar Tomusk, Mika Keränen, kes on pikalt populaarsed olnud. Eks siin peegeldub natuke koolikirjandus ka, et mida kirjandusõpetajad soovitavad lugeda. Aga kõik on head raamatud."
Kõige laenutatum raamat kõikide kategooriate ja raamatukogude peale kokku oli Valdre sõnul teist aastat järjest Delia Owensi "Kus laulavad langustid" ja see tundub olevat Eesti lugejate suur lemmik, sest figureerib endiselt ka raamatupoodide topis.
Valdre tõdes, et laenutustele on osalt tõuke andnud koroonakriis, mil raamatud olid üks vähene meelelahutusviis, mis oli kõigile kättesaadav. "Tänu sellele tekkisid raamatukogudele juurde raamatukapid, mis tegid raamatute laenutamise viimastel aastatel eriti mugavaks, et lihtsalt tellid internetist ja raamat on kapis."
Raamatukogud on rohkem kui lihtsalt raamatud ja laenutamine
Kolmapäeval avatud raamatukogude teema-aasta annab aga Valdre sõnul eelkõige võimaluse näidata inimestele, et raamatukogud on veel palju muudki kui raamatud ja nende laenutamine.
"Raamatukogud on muutunud lisaks lihtsalt raamatute laenutuskohtadest ka kogukonnakeskusteks, raamatukogudele on läbi aastate tulnud juurde uusi ülesandeid," selgitas ta.
"Näiteks e-riigiga suhtlemisel on raamatukogudel väga oluline roll. Raamatukogud tagavad ligipääsu väga erinevatele andmebaasidele. See ring, mida raamatukogus teha saab, on oluliselt laienenud ja seda me tahamegi erinevate teema-aasta fookusteemade kaudu inimestele näidata," lisas Valdre.
"Aasta alguses näitamegi rohkem kirjandust ja seda külge, edasi liigume kogukonnakeskuste poole ja siis tuleviku-raamatukogu. Suvel teeme hoopis sellise asja, et viime raamatukogud oma ruumidest välja ja ratastele."
Rahvusraamatukogule, mis just oma tähendab see kõike seda sama, mida teistelegi raamatukogudele – see annab võimaluse oma erinevaid tegevusi, sündmusi, üritusi tutvustada. Valdre kinnitas, et lugejad leiavad rahvusraamatukogu tema uuest pesast järjest enam üles.
"Iga päev leiab üha rohkem inimesi selle Narva maantee maja ka üles. lisaks on meil olemas Solarise saatkond Solarise keskuses, ka sealt saab laenutada."
Valdre tõdes, et raamatukogusid on Eestis muljetavaldav arv – ligi 900, lisaks rahvaraamatukogudele ka kooli- ja teadusraamatukogud. "Kui võrdluseks tuua, siis apteeke on näiteks 500."
Ta kinnitas, et raamatukogu kui iseseisva ruumi tähtsus kindlasti ei kao, isegi kui osa sellest internetti kolib.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Merilin Pärli
Allikas: "Uudis+"