Paari tuhande aasta taguse eesti keele kohta saab teha vaid oletusi, sest esimesed säilinud tekstid pärinevad 16. sajandist. Et siiski saada aimu kaugemast minevikust, on keeleteadlased võrrelnud meie sugulaskeeli ning jõudnud arusaamani sellest, milline võis olla nende ühine algkuju. Üks rekonstrueeritud keelekujusid on läänemeresoome algkeel, tänapäevaste läänemeresoome keelte (soome, karjala, lüüdi, vepsa, isuri, vadja, põhjaeesti, lõunaeesti, liivi) ühine eelkäija. 

Klippides on kasutusel hilisläänemeresoome algkeel, milles on veel toimumata hulk muutusi, mis andsid eesti keelele selle tänapäevase näo. Enne häälikukadusid olid sõnavormid pikemad (nt söömähen 'sööma', abittatak 'aidata', pettäbi 'petab', et nägek '(sina) ei näe', odottajin 'ootasin', pereh 'pere', meehen 'mehe', töödä 'tööd', leemehen 'leende e suppi', meillä 'meil', tööttäk 'tööta', hernehita 'herneid'). Paljud sulghäälikud olid veel nõrgenemata (nt atran 'adra', vakat 'vakad', poikani 'mu poeg', tulõbat 'tulevad', älket makatkõt 'ärge magage'), laadivahelduslike sõnade nõrgas astmes oli veel sulghäälik (nt kündinpäivä 'künnipäev', põldollõn 'põllule', sigansapa 'seasaba', kordassa 'korras'). Keeles valitses vokaalharmoonia: kui esisilbis kasutati eesvokaale, pidid need olema ka järgmistes silpides (nt pesästä 'pesast', hüvät 'head'), samamoodi oli tagavokaalidega (nt lapsõt 'lapsed', kuulõk 'kuule'). 

Teksti autor Annika Viht. Näitlejad Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi. Režissöör René Vilbre, operaator Ants Martin Vahur, toimetaja Ester Urbala, produtsent Helen Valka. Keelekillud on valminud ERR-i ja Eesti Keele Instituudi koostööna.