Tänapäeva eesti keelele on iseloomulik rahvusvahelistumine ning see, et keele eri kihistused – kirja- ja kõnekeel, üld- ja oskuskeel – segunevad igapäevakeeles üha enam. Alates taasiseseisvumisest on eesti keelde tulnud varasemast enam uuslaene ja tsitaatkeelendeid (puhtvõõrkeelseid muganemata sõnu ja väljendeid) tähistama uusi asju, mille jaoks oma keeles sõna ei ole. Võõrsõnu on tulnud ka juba olemasolevate sõnade kõrvale, nt sõna pasta sõna makaron(itoit) kõrvale. 

Klipis kasutatakse muganenud vanemaid ja uuemaid noorteslängi sõnu ning kõnekeelsusi, nagu ale, emps, jou, hängima, kokkama, laik, nummi, putsad, telo, trena, tšau, tšillima, vä. Esineb ka tsitaatkeelendeid, nagu by the way, cappuccino, hello, please, poke bowl, what ever ja samuti moeväljendeid, nagu kvaliteetaeg ja head nautimist.

Keel peegeldab ümbritsevat elu – uued nähtused on kaasa toonud uusi sõnu: infrajooga, kullerdama, mandlipiim, laktoosivaba, pimepood. Kõige uuemad mõisted nagu robotkuller ei ole veel kõnelejalegi tuntud, nii on see asendatud mõistega, millega robotkuller seostub: rohepööre. Algul IT-terminitena keelde tulnud sõnad ja väljendid nagu nt üles laadima on saanud igapäevaseks.

Teksti autor Tiina Paet. Näitlejad Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi. Režissöör René Vilbre, operaator Ants Martin Vahur, toimetaja Ester Urbala, produtsent Helen Valka. Keelekillud on valminud ERR-i ja Eesti Keele Instituudi koostööna.