Pärisorjuse ajal oli Eesti talupoegade liikumisvabadus piiratud, mistõttu erinevused eri piirkondade keelekasutuse vahel aina suurenesid. Trükiteoste toel aga hakkasid kohamurrakute kõrval tasapisi üha enam levima ka keelekujud, mis olid tuntud kõigis piirkondades: kirjakeeled ehk murreteülesed ühiskeeled. 

Põhjaeesti kirjakeele loojaks võib pidada Heinrich Stahli, kes avaldas 1630.–1640. aastatel enneolematus mahus (tuhatkond lehekülge) eestikeelseid tekste ning esimese eestikeelse grammatika koos sõnastikuga. Klipis hoiab pereisa käes ehtsat Stahli "Käsi- ja koduraamatut" (1632–38), mis anti 17. sajandi jooksul välja veel kolmes toimetatud kordustrükis. Söögipalve tekst pärineb Lutheri katekismust sisaldavast esimesest köitest, mida Stahl ise võrdles magusa emapiimaga, ning klipi alguses loetud tekst piiblikatkendeid sisaldavast kolmandast köitest, mida ta võrdles tugevama toiduga. Talurahvas sai tollal piiblitekstidest osa eelkõige kuuldeliselt, sest lugemisoskus hakkas laiemalt levima alles Forseliuse seminaris õppinud külakoolmeistrite kaudu.

Stahli kirikuraamatute keeles leidub palju saksapärasusi, näiteks väljend see juuretaigna sees sest kavalusest kõlaks eestipärases sõnastuses kavaluse juuretaignas 'juuretises'. Samas on Stahli tekstides ja sõnastikus talletatud ka rohkesti rahvapäraseid keelendeid, näiteks kuitao 'kuidas', sempärast 'seepärast', söömenaig 'söömaaeg', küpsis 'küpsetatud toit, praad' ning arhailised küsivormid eps 'kas ei' ja onneks 'kas on'. Osa keelendeid on veel kasutusel praegusest pikemal kujul (nt kaas 'ka', agas 'aga', sides 'sees', valatama 'vaatama', sööket 'sööge', jätko Jumal leiba 'jätku leiba'). 

Teksti autor Annika Viht, keelekonsultant Iris Metsmägi. Näitlejad Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi. Režissöör René Vilbre, operaator Ants Martin Vahur, toimetaja Ester Urbala, produtsent Helen Valka. Keelekillud on valminud ERR-i ja Eesti Keele Instituudi koostööna.