Lapin alustas 1960. aastate lõpul radikaalsete kunstiuuendustega ning oli juhtfiguur eesti kunstis popkunsti, suprematismi, neoavangardi ja tegevuskunsti tutvustamisel. Lisaks sellele on ta tegutsenud arhitektuuriuuenduse vallas ning kirjutanud ilukirjandust, luulet ning kunsti- ja arhitektuuriteoreetilisi artikleid.

ERKI arhitektuuriõpingute ajal esines Lapin koos kaasüliõpilaste Ando Keskküla, Andres Toltsi, Ülevi Eljandi, Rein Metsa ja Gunnar Meyeriga Pegasuse kohvikus toimunud näitusel "SOUP '69", millega seostatakse popkunsti sündi Eestis. Lapini loomingu popkunsti perioodi kuulub ka esimene Eesti originaalkoomiks "Benno Bladrikorni elurõõm, arvamused ja mõttetu surm kohvikus Pelegria" (1970).

Lapin on tuntud kui üks happening'i esmatutvustajaid Eestis, tema osalusel toimusid kunstiüliõpilaste aktsioonid nagu "Mäng mannekeeniga" (1968) ja "Trio klaveril" (1969), mida on hiljem käsitletud Eesti performance'i-kunsti esimeste näidetena. 1990. aastatel hakkas Lapin korraldama performance'eid, mis olid sageli seotud installatsioonidega, millest tegevused lähtusid või mida tegevuste käigus kujundati.

Lapinil on olnud tähtis koht Eesti arhitektuuris, ta on uurinud 20. sajandi modernset arhitektuuri ja sellest kirjutanud, projekteerinud esinduslikke hooneid ning kuulutanud radikaalseid ehitusalaseid ideid. Märgiline on rühmitus Tallinna Kool, kuhu kuulusid peamiselt 1970. aastate alguses ERKI lõpetanud arhitektid ning kes kuulutasid radikaalseid ideid kaasaegsest arhitektuurist ja rõhutasid arhitektuuri ja ühiskonna suhet.

Leonhard Lapin on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) arhitektuuri eriala (1971). Ta on korraldanud mitteametlikke näitusi või osalenud neil: "SOUP '69", "Eesti edumeelne taie", "Harku '75", "Arhitektuurinäitus 1978". Lapinil on olnud isikunäitus Pori Kunstimuuseumis (1988) ning ta on osalenud Läänemere biennaalil (1992), São Paulo biennaalil (1994), SKKE 1. aastanäitusel (1993), SKKE 4. aastanäitusel (1996).

Ta on välja andnud luulekogumikke Albert Trapeeži pseudonüümi alt. Lapin on võitnud rohkesti auhindu ja tunnustusi, sh Ljubljana graafikatriennaali preemia (1973), Tokio graafikabiennaali preemia (1974), Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1989), Eesti vabariigi kultuuripreemia (1997), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001), Eesti Vabagraafikute Ühenduse aastapreemia (2004). 2012. aastal valiti Lapin EKA emeriitprofessoriks.

2018. aastal toimus Kumu kunstimuuseumis Lapini retrospektiivnäitus "Tühjus ja ruum", möödunud suvel sai Telliskivi väligaleriis näha väljapanekut tema 1970. aastate graafikast.