"Esmalt avaldan kaastunnet Leonhard Lapini perele, lähedastele. Ta oli tõeline suurmeister ja avangardist, kelle arhitektoonid on vaieldamatult ainulaadsed ning haruldased, nii Eesti kunstiteoste kui ka betoonehitiste seas. Haruldaseks muudab mastaapsed arhitektoonid juba see, kuidas nad astuvad dialoogi elamuga, mille juurde nad loodud on," rääkis kultuuriminister Tiit Terik. "Kunstimälestiseks tunnistamine aitab loodetavasti tagada paremini arhitektoonide säilimise, samuti tutvustada Leonhard Lapini loomingut ning Eesti uuemat ehk nõukogude perioodi arhitektuuri- ja kunstipärandit," lisas ta.  

Pärnus Kuldse Kodu tänaval asuvad arhitektoonid projekteeris kunstnik-arhitekt Leonhard Lapin 1975. aastal. Arhitektoonid on umbes nelja meetri kõrgused valubetoonist kuubid, mille iga tahk on omalaadne kujund. Kuubi keskmes on ühel juhul kaldrist, teisel murdjoon.  

Arhitektoonid on küll eraldiseisvad elemendid, kuid on kompositsioonis ka Toomas Reinu kavandatud ja Pärnu KEK-i ehitatud 700 meetri pikkuse terrasselamuga "Kuldne Kodu" ning selle sissepääsude ees olevate värviliste betoonist struktuuridega, mille autoriks on samuti Leonhard Lapin. Terrasselamu ette oli algselt kavandatud kaheksa arhitektooni ja hoone keskmesse kogukas supertähis, kuid plaan realiseerus vaid osaliselt. Ehitamata jäi ka kortermaja keskel asuma pidanud tornelamu.  

Algselt oli üks arhitektoon sinist ja teine rohelist värvi. Arhitektoonid toimivad ühtaegu nii elukeskkonda ilmestavate skulpturaalsete vormide kui ka sissepääsutähistena. Tänaseks on säilinud arhitektoonide vorm, kuid algne värvilahendus ning kohati ka betoonpind on välitingimuste tõttu kulunud ja vajavad taastamist.