Kunstiajaloolane: Eesti klaasikunsti suurimad hitid on poolkristallile tehtud graveeringud
Kultuurisaade "OP" tutvus Maarjamäe tallihoones avatud näitusega "Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu". Näituse kuraatori Anne Ruussaare sõnul on rõõm tõdeda, et eestlased on viimasel ajal hakanud tundma üha suuremat huvi kodumaise klaasitoodangut vastu.
Kunstiajaloolase Anne Ruussaare sõnul on Tarbeklaasi vaasid viimasel ajal eriti populaarseks muutunud, kuna need on lihtsalt ilusad. "Klaas on materjalina erakordselt kaunis," ütles ta ja lisas, et teisalt on väga nauditavaks muutunud see, et inimesed soovivad võimaluste piires ajalugu talletada. "Eeskätt just olme- ja klaasesemed, mida tihti inimeste kodudes leida võib, on lihtsalt viis ajaloos osalemiseks."
"Klaasimeistrid olid üsna vaimukas seltskond, sest nad on üsna suletud sootsiumis on ajast aega tegutsenud ning seepärast neid veidrusi, mida nad siis kas üksteise lõbustamiseks, meistritöödena, kingitusteks või raha teenimiseks tegid, on näitusel eraldi vitriinitäis kokku pandud," selgitas ta.
Ruussaare hinnangul on kõige suuremad hitid poolkristallile tehtud graveeringud. "Poolkristall ei ole tegelikult kristall, vaid see on üliõhukene klaasimass, mida 1934. aastal hakati Johannes Lorupi vabrikus tootma nii-öelda müügiartiklina, et tal oleks natukene kõlavam nimi," selgitas ta ja lisas, et selleks, et uus materjal paremini müüks, hakati seda graveeringute kaunistama. "See materjal iseenesest on väga-väga õhuke ning tihtipeale ta ongi nii õhuke, et näeme ainult graveeringut, mis seal peal on.
Tema sõnul on need esemed väga-väga haruldased, kuna suurem osa neist on lihtslat katki läinud. "Neid graveeringuid võib pidada ka Eesti professionaalse klaasikunsti alguseks," mainis ta.
Kultuurisaade "OP" on ETV eetris 3. märtsil kell 20.00.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "OP"