Eesti teatri auhindade jagamise kontekstis räägiti tunnustuste jagamisest soolise jaotuse vaatepunktist. Kertu Moppel sõnas, et aasta lavastaja preemiat ei ole iseseisvunud Eestis ükski naissoost kunstnik saanud. Moppeli lavastust "Mefisto" saatis küll suur edu, kuid aasta lavastajaks valiti Ivar Põllu. Teatrivaataja Juhan Kivirähk sõnas, et ilmselt toimus võitja valimine kahe lavastuse vahel, millest üks oli ka "Mefisto".

"Selle preemia saab lavastus tervikuna, mitte ainult lavastaja. Ilmselt toimus valik "Mefisto" ja "Serafima + Bogdani" vahel, ning mulle tundub, et meie teatriauhindade žürii ei eelista teadlikult meeslavastajaid, vaid pigem proovivad nad tagada õiglust või solidaarsust. "Mefisto" sai riikliku kultuuripreemia juba, ning muidu olekski ainult see lavastus kõik auhinnad võitnud," sõnas Kivirähk, lisades, et iga lavastajaga tuleb ka kaasa tema varasem tegevus, mitte kedagi ei hinnata "valge lehena".

Kertu Moppel oli nõus, et mehi ei eelistata teadlikult, vaid alateadlikult, ning lahendus ei seisne naiste ja meeste veelgi jõulisemas eristamises. Moppel näeb probleemi juuri kultuuris sügavamalt, ning sõnas, et kunstilise saavutuse hindamine on üleüldse väga subjektiivne.

"Keda me hindame kunstis pädevaks on kohutavalt subjektiivne. Oleme kasvanud üles kultuuriruumis, kus meile on väikesest peale öeldud, et mingid inimesed on teistest autoriteetsemad. Seega ka see, kuidas me kunsti näeme, on läbi põimunud soolisest prismast," rääkis Moppel.

Saates tuli jutuks ka teatripubliku positsioon.

Juhan Kivirähk on sotsioloogina teinud põhjaliku uurimuse Eesti teatripublikust. "Need inimesed, kes satuvad teatrisse korra või kaks aastas, ehmatavad ära, kui satuvad etendustele, mille on lavastanud Lauri Lagle või Renate Keerd või Tiit Ojasoo," vihjates sellele, et inimeste soovid on erinevad, samas igal žanril on potentsiaal sisaldada sügavat mõtet.

Kivirähk tõi esile, et inimesi tuleb ka suunata erilaadsete käsitluste juurde, seejuures on tema sõnul meedial oluline roll.

Kui palju peavad teatriloojad oma lavastustes publiku soovidele mõtlema, ütles Moppel, et sellest lähtekohast ei võida keegi. "Ei saa pakkuda inimestele seda, mida meie arvame, et nad tahavad, mõtlemata sellele, mida me ise öelda tahame, ja teadmata seda, mida neil tegelikult vaja on."