Veneetsia biennaal on kunstimaailma tähtsündmus, mida külastab igakordselt enam kui 600 000 inimest. Kui varasemalt on Eesti paviljonolnud eri paigus Veneetsia linnas, siis tänavu andis Hollandi oma ajaloolise paviljonihoone Eesti kasutada.

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissari Maria Arusoo sõnul saime sellise privileegi osaliseks puhtalt tänu Eesti kunstnike senistele töödele.

"See, kuidas Eesti kunstnikud on Veneetsias Eestit esindanud – tänu sellele me jäime silma, kõik need eelnevad 25 aastat. Hollandlased on alati käinud vaatamas. Külastatavusele mõjub see ka, nagu te näete – sellest paviljonist on võimatu mööda minna."

Hollandi paviljoni komissari Eelco van der Lingen sõnul ei kahelnud nad otsuses oma ruumid eestlastele laenata.

"Oleme näinud Eesti kunstnike ja näituseid kõikjal Veneetsais. Neil on suurepärane energia," rääkis van der Lingen.

Ühtlasi haakub van der Lingeni sõnul Eesti paviljoni teema, kolonialism, väga hästi Hollandi ajalooga. Hollandi jaoks on kolonialism väga keeruline teema ajaloost.

Eesti näitusel käsitlevad kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi koloniaalajastu mõjusid tänapäeval. Teistkordselt Veneetsia biennaalil osalev Norman ütles, et kolonialismist tulenevad küsimused on aktuaalsed ka tänasel päeval, kuigi eestlased sageli end sellega ei seosta.

"See koloniaalne ebavõrdus kestab täna edasi. Kõik need suhted, mis algasid koloniaalajastul, kestavad ka tänapäeval."

Norman ja Razavi lähenevad priviligeeritud ja vähem priviligeeritud rahvastest küsimusele läbi orhideede hulluse ehk Orhideliiriumi, mis Normani nõnul algas 19. sajandil ja kestab tänapäevani.

Eesti paviljoni avas president Alar Karis, kes viitas oma kõnes ka sellele, et sarnaselt Eesti paviljoni meeskonnale on tänavusel biennaalil näha palju tugevaid naiskunstnikke ja -kuraatoreid.