Nädala parimad lood | Leslie Da Bass, Centre El Muusa, Arcade Fire jt
Värske Eesti muusika laviin ei näita vaibumise märke: sel nädalal ilmus näiteks uus Centre El Muusa, värske Leslie Da Bass, Mart Avi kauamängiv "Blade" ja palju-palju muudki. Kokku valikus 30 lugu viimase nädala muusikasaagist.
Pean endale alati rõhutama, et The Range on tegelikult Ameerika produtsent, kuigi tema muusika lähtekoht on selgelt briti tantsumuusika minevik, olevik ja tulevik. Värske singel "Urethane" on unenäoline ja õhuline virvendus grime'i algusaegadest, otsekui oleks võetud Dizzee Rascali "Boy In Da Corner" ja see ära dresseeritud. Äkki võikski selle kohta öelda post-grime?
Arcade Fire "Unconditional I (Lookout Kid)"
Arcade Fire oskab kududa nostalgiat, nende värske singel "Unconditional I (Lookout Kid)" viib kuulaja kuskile paremasse aega. Nende muusika on alati omamoodi ajas tagasi vaadanud, aga neid ei huvita mitte lineaarses mõttes minevik, vaid nad üritavad luua muusikalise fiktsiooni, aja, mis oleks võinud kunagi olla. Lisaks õhkub neist endiselt piiritut soojust, vägisi tekib tahtmine neid kõiki kallistada ja lihtsalt tühjast-tähjast rääkida. Ootused uued plaadi osas üha kasvavad...
Fred Again.. "Tanya (Salisbury Station)"
Küll Fred Again.. ikka jõuab. Värskel lühialbumil "Actual Life 2 Piano EP" on ta töötlenud oma mullu ilmunud albumi lugusid: pealkirjast võiks eeldada, et kõlavad ainult klaveriversioonid, aga kaugeltki mitte, siin on ikkagi palju rohkem kihte ja nüansse. Kui originaalis oli "Tanya" ikka jõulise gruuviga tantsubänger, siis nüüd on Fred sealt rütmid täiesti välja jätnud, alles on jäänud muusikaline siidkardin, imepeen ambientne heliruum. Hingekriipivalt ilus.
Põhiliselt ballroom'i ja paugutava reivi poolest tuntud LSDXOXO muudab värskel singlil "DRaiN" täielikult suunda ja teeb hoopis hüperpoppi. Tema jõuline natuur on loos tugevalt esil, mõneti läbib singlit peene niidina ka reiviudu, kuid seda hoiab ennekõike käimas ikkagi androgüünne ja ilma ühegi maskita artistlik karakter. Kui suuresti on viimase aja hüperpop üsna lihvitud ja pehme, siis "DRaiN" on nimme toores ja rabe, kuid see on osa loo identiteedist ja sobib sinna imehästi. Ausalt öeldes ei oskagi öelda, kas eelistan LSDXOXO tantsukamat kraami või seda uut mina... Äkki hoopis mõlemat?
Leslie Da Bass "Constructions / Illusions"
Teeme siis selle võrdluse kohe ära: Leslie on nagu hunt Kriimsilm! Seni oleme kuulanud teda pehmemat muusikat tegemas, värske album "Constructions / Illusions" on aga tummine suutäis metal'it. See aga pole mingi haltuura või põlve otsas nokitsetud wannabe-metal, vaid ikka tige ja täisvereline andmine, mis vajutab gaasi põhja ja kihutab kuni lõpuni välja. Plaadi nimilugu on üks säravamaid pärle plaadil, kus kohtuvad otsekui kaks erinevat Lesliet: üks on meloodiline ja kuidagi lootusrikas, teine tume ja läbistamatu. See sisemine dissonants aga just köidabki.
Ma ei kunagi rongiga Keilasse sõitnud, õigupoolest polegi kunagi Keilas käinud. Misha Panfilovi bändi Centre El Muusa värskelt albumilt "Purple Stones" pärinev lugu aga tekitab tahtmise see rännak ette võtta. Kuulamist väärib kogu album, see on värvikirev kõrberokk, just nii, nagu see ideaalis kõlama peakski, kuid "Keila Train" on kuidagi eriti meeldejääv. Kõik üleliigne on loost minema heidetud, jääbki mulje, nagu kuuleks seda lugu kõrvaltoast, nii muuseas, kogemata. Pala hoiab käimas aga ootusärevus, just see, mida enamasti rongiga kuhugi sõites tunneme: seiklused ootavad ees! Centre El Muusa aitab neid seiklusi ka ilma rongis istumata ette kujutada.
Vahi-vahi, Mart Avi hakkas UK garage'i tegema. Võib-olla ma tahan seda lihtsalt niiviisi ette kujutada, aga tema värske albumi "Blade" teine pool keerab üsna julgelt suuna tantsumuusika poole ja jõuab maksimumini loos "The Footage". Tõsi, nagu Avi puhul ikka, siis lõppeesmärk pole päriselt see, mida kuulajale esialgu näidatakse. Teda ei huvita tantsumuusika funktsionaalsus, need rütmid on otsekui raisku lastud, tuksudes raugelt taustal, Avi aga väänleb ja veiderdab selle taustal täiesti isemoodi.
Gameboy Tetris "Jano (feat. Põhja-Korea, Seksikäs-Suklaa, Dosdela)"
Huvitav, kas Eesti-Soome koostöölood ka päriselt siinsel turul tööle hakkavad? Nublu "Universum" justkui annab lootust, Gameboy Tetrise värske singel "Jano" on aga veidi spetsiifilisem kraam, kuuludes ehk otsapidi isegi rohkem meie põhjanaabrite popmuusika areenile. See kergelt troopiline tiksumine on aga nakkav, mul isiklikult poleks küll selle vastu midagi, et "Jano" järgmised kolm kuud igapäevaselt raadiotes tiksuks. Elame-näeme!
Dusky "Flo Jam (Denham Audio Remix)"
Nüüd ka pisut kergemat tantsumuusikat. Briti elektroonilise muusika duo Dusky on kvaliteedilt väga varieeruv, kohati kalduvad nad tüütult lihtsakoelise, isegi EDM-iliku astumise poole, 2012. aastast pärinevas loos on aga piisavalt mahla, et seda moel või teisel käänata-väänata. Denham Audio värske töötlus on otsapidi reivinostalgia, kuid neid ei huvita ülemäära möödunud aegade hõllandus, vaid ikkagi ennekõike rahva tantsutamine. Ja seda nad teevad hästi, oi kui hästi!
Future "Wait For You (feat. Drake & Tems)"
Lugu, mis teeb täpselt seda, mida oodata võis. Drake teeb Drake'i. Future teeb Future'it. Samas on lõpptulemus kuidagi nunnu, meeldivalt muretu ja ükskõikne, jääb mulje, nagu nad polekski viitsinud selle looga suuremat vaeva näha. Lihtsalt biit tiksus stuudios, kõigil oli mõnus olla ja siis heitsid laisalt sinna peale mõned riimid. Kui eelmise loo tantsuhoog ei sobi teie nädalavahetuse plaanidega, siis "Wait For You" sobib hästi laisemaks olemiseks.
Kuula kõiki lugusid:
