Doris Kareva teosest "Tiibade hääl": see sai alguse Amelia Earharti elulooraamatust
Neljapäeva õhtul tuleb Haapsalu Toomkirikus esmaesitlusele Tõnu Kõrvitsa uus teos "Tiibade hääl", mille originaalteksti on kirjutanud Doris Kareva. Klassikaraadiole antud intervjuus kinnitas Kareva, et kirjutas teose Amelia enda mõtetele, kirjadele ja luuleridadele.
Kareva selgitas, et tema koostöö Tõnu Kõrvitsaga sai alguse sellest, kui helilooja palus tal teha valiku Emily Brontë loomingust, mida ta kujutas ette teose tekstina. "See oli väga huvitav, ma süvenesin jälle Emily Brontë luuletustesse, see valik sobis Tõnu Kõrvitsale ja lõpuks ma tõlkisin need ka eesti keelde," sõnas ta.
Ühe muusikateose jaoks tekstide valmine tähendab autori kogu loomingule süvenemist. "Tuleb läbi lugeda kõik, mis on säilinud, aga muusikateose jaoks valiku tegemisel on ka omad nõudmised, sest tekstid peavad olema piisavalt erinevad, et muusikaosad saaksid olla huvitavalt vastanduvad, samas peab seal olema ühtne sõnum, suund või kõla, mis seob selle eripalgelisuse tervikuks," nentis ta ja rõhutas, et see on omamoodi suur, aga siiski huvitav töö.
"See nõuab alati häälestumist, et aru saada, mismoodi helilooja seda tulevast teost mõtleb ja mis teda ühes või teises autoris köidab, et tuua välja need elemendid ja pakkuda seal liikumisruumi," ütles Kareva ja lisas, et teos "Tiibade hääl" sai alguse Amelia Earharti eluloost, mille Tõnu Kõrvits talle kinkis. "Kui ta vihjas, et ta tahaks väga kirjutada teose, mis oleks pühenduseks Amelia Earhartile, siis ma lugesin pisut teistsuguse pilguga selle teose läbi."
"Toetudes Amelia enda mõtetele, kirjadele, luuleridadele ja minu muljele kirjutasin tsükli ja paistis, et see sobis Tõnule," mainis Kareva ja tõi välja, et Amelia Earhart oli legendaarne Ameerika naislendur, kelle elu lõpust ei olegi päris täpselt teada. "Ta jäigi kaduma mõnes mõttes, selles loos on oma müsteeriumimõõde juures."
"Ma kirjutasin seda nagu ma ikka kirjutan, lähtudes ühest nägemusest või kujutlusest ja seda siis varieerides, mõnes mõttes ei erine ta palju sellest, mida ma ikka kirjutan," kinnitas ta ja tõdes, et "Tiibade hääl" on senise triloogia kõige helgem teos mitmel põhjusel. "Esiteks on esimesed osad tunduvalt tumedamad, Emily Brontë oli natukene metsik ja müstiline, Pavese vastupidi on väga tundlikult vibreeriv ja natukene rabe ning heitlik, samuti väga tume luuletaja, Amelia on võib-olla kõige terviklikum ja heledam persoon nende seas."
Toimetaja: Kaspar Viilup, intervjueeris Kersti Inno
Allikas: "Delta"