Neli aastat tegutsenud Paide teater on silma paistnud julgete lavastuste ja aktsioonidega. Teatrikriitik Steven-Hristo Evestus näeb selle sulgemises ohumärki.

"Paide teater oma tegemistes oli väga originaalne ja just Paide teatri tegevused andsid põhjuse loota, et teistes piirkondades Eestis, väiksemates linnades hakkab sarnane asi toimuma," ütles Evestus.

Silmapaistva tegevuse tulemusena sai Paide teater tänavu esimest korda riigieelarvest eraldatavat etendusasutuste tegevustoetust summas 39 067 eurot. Seejärel kärpis aga Paide linn teatri eelarvet, kokku enam kui 31 000 euro võrra, mille tulemusena Paide teatri trupp teatas, et lõpetab hooaja lõpus oma tegevuse.

"See on ohtlik suund, kuhu poole me teel oleme. See võtab eos hoo maha ka kõikidel nendel, kes mujal piirkondades tegutseksid. Ja võib-olla juba mingil määral on seda olnud juba mõne aja jooksul näha Narvas, kus juba aastate jooksul pole käima läinud Narva Vaba Lava," rääkis Evestus.

Vaba Lava teatrijuhi Märt Meose sõnul on probleem nii rahastuses kui ka väärtushinnangutes.

"Me olime rahastatavate teatrite järjekorras, olime eelviimased regionaalse tähtsusega. Mis tähendab seda, et - meil on ju teatrikeskus Narvas - Narva vajab praegu eestikeelset haridust ja kultuuri," ütles Meos.

Tema sõnul on naeruväärne, et nad peavad ka põhjendama, miks Narva vajab ühiskondlikel teemadel kaasa rääkivat teatrit.

"Väikesed teatrid peavad teatri kõrvalt kogu aeg tegelema oma eelarve kokku kraapimisega ja võitlusega. Ja kui me räägime rahastusest, siis see ei ole ju muutunud. Teatritele on üle 30 miljoni, sealt seitse-kaheksa protsenti on erateatritele, sinna kuuluvad kõik sisse - Theatrum, von Krahl, VAT teater. Ja see ei ole aastatega eriti muutunud," selgitas Meos.

Samal ajal kui riigiteatritel on kindlus luua pikaajalisi sisulisi plaane, sõltuvad väike- ja erateatrid iga aasta jagatavatest toetustest. Kultuuriministeeriumi asekantsleri Taaniel Raudsepa sõnul on riigikogus kolmandat lugemist ootav etendusasutuste seaduse eesmärk olukorda muuta.

"Sügisel toimuvad kohtumised valdkonnaga, kus paneme kokku uued rahastamise alused, mis puudutab nii erateatreid kui ka riigiteatreid. Ja seda me teeme väga tihedas koostöös teatrivaldkonna esindajatega. Nii erateatrite kui ka riigiteatrite esindajatega. Augustis ootab see töö meid ees. Ma loodan, et see tulemus saab parem. Eesmärk on, et saame anda ka väike- ja erateatritele kindlust, mis on pikem kui üks aasta," rääkis Raudsepp.

Meose sõnul ei ole uus etendusasutuste seadus piisav, sest teatrite rahajaotus on üleüldises ummikseisus.

"Meil on tegelikult see teatrite süsteem toodud üle 1980. aastatest. Kõikides valdkondades mujal on toimunud reformid, aga teatris iseenesest suuremat reformi ju toimunud ei ole. Ja antud hetkel see, mis laual on, ei lahenda seda probleemi. On vaja suuremat arutelu," rääkis Meos.

Raudsepa sõnul ei ole hädas mitte ainult väiketeatrid, vaid kogu kultuurivaldkond laiemalt. Raudsepa sõnul või eeldada, et inflatsioon ja elukalliduse kasv suurendab sügisel probleemi veelgi.