Tänavusel festivalil astub üles 18 välismaist ja enam kui 40 eestimaist muusikut või bändi. Festivali avamisel kandis esimese loo ette 16-aastane Uku Zolgo ning avamisele panid punkti etnolaagri noored koos 80-aastase Harri Lindmetsaga.

Kui esimene pillilugu kõlama hakkas, oli lavaesine tantsivaid noori täis.

Linnapea Madis Timpson nimetas alanud folgipidu tänavuseks Eesti suurimaks muusikafestivaliks ja kiita sai ka publik, kellest lojaalsemat olevat raske leida.

Tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuslausega "Juured ja ladvad" tehakse kummardus pärimusmuusikute järelkasvule.

Festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on ka esinejate valik sel korral rahvusvahelisem kui kunagi varem.

"Valik on hästi mitmekesine, soovitaks tõesti tulla kuulama. Homme on näiteks Hempress Stativa Jamaicalt. Esimest korda meil on Jamaica artist ja Brebach Šotimaalt. Need on tõesti, ma arvan, põhilised tähed. Ja täna on näiteks Yamma Ensemble Iisraelist väga põneva juudi muusikaga," rääkis Noormaa.

Aga pärast kaht koroona-aastat on pärimusmuusika festival läbi teinud ka ühe korraldusliku muudatuse –  nimelt sisse pääseb vaid päevapiletiga, igale kontserdile eraldi pääsmeid ei müüda.

"Mina arvan, et võiks ikkagi saada. On kindlasti inimesi, kes tahavad võib-olla ainult isegi ühte kontserti vaadata või erineval päeval ainult ühte kontserti," ütles Tallinnast folgile läinud Maarja.

"Mind see eriti ei puuduta, sest ma käin igal aastal passiga. Selles mõttes on mul ükskõik. Ilmselt osad inimesed tahaks osta eraldi kontserdipileteid," rääkis viljandlane Relika.

"Me proovisime selle lahenduse eelmisel aastal piirangute tingimustes ära ja see ennast õigustas suurepäraselt. Kui sa oled festivalialal sees, siis sa liigud siin lavade ja esinemispaikade vahel vabalt ringi ja see teeb kogu selle liikluse väga palju sujuvamaks, on palju vähem tunglemist. Ja inimesed saavad palju paremini nautida kogu seda pidu," selgitas festivali pealik Ando Kiviberg.