Festivali tänavune teema on "Igaühel oma pill". "Me oleme varasematel aastatel festivali teemaga erinevaid ühiskondlikke aspekte puudutanud. Nüüd mõtlesime, et peaks ikka muusika juurde tagasi tulema. Küsisime, mis on muusikas sellised asjad, mida on vaja esile tõsta, ja tundus, et pilli või instrumendi kui tööriista, millega tehakse muusikat, olulisus on keskne asi muusikas. See on nagu keha- või teadvusepikendus, mille kaudu suheldakse teiste pillimeeste, kuulajate või tantsijatega," selgitas Noormaa.

"Pillide traditsioone on nii palju erinevaid. Ühte ja sama pilli mängitakse erinevates paikades täiesti erinevalt või siis on mõnele piirkonnale väga omane pill, mida mujal kuskil ei ole. Neid erinevaid aspekte läbi oma programmi näitame. Akordionit näiteks mängitaks maailma pea kõikides nurkades. Etnilised traditsioon on pilli omal moel kodustanud. Või viiul samamoodi. Klassikalise kuju saavutanud instrument, mis on erinevates piirkondades erineva väljenduslaadiga," lisas ta.

Noormaa muigas, et tänavusel festivalil mängivadki enamus esinejaid pille. "Aga võib-olla üks põnevamaid bände tuleb Hiinast, Yunnani hõimude ja sani rahva esindaja Manhu. Nad räägivad Tiibeti birma keelt ja Hanidega ei ole neil muusikaliselt midagi pistmist. Pillid on neil lautod ja kõrvitsast tehtud puhkpillid. Nad oskavad seda hästi presenteerida ka, see on ka oluline," ütles Noormaa.

Teemast lähtuvalt pannakse festivalile püsti ka pilliküla. "Erinevatele pillidele pühendatud telgid, kus saab päev läbi pille proovida. Saab mängida karmoškat, kannelt, viiulit, torupilli, parmupilli jt koos teistega. Kas tuled oma pilliga jämmima või siis teed seal esimese tutvumise."

Noormaa märkis, et välismaiste artistide jaoks on lävend festivalile pääsemiseks palju kõrgem. "Isegi, kui kohalikud artistid ei pääse põhiprogrammi, siis me võime nad kutsuda rohelisele lavale või siis hoovi, aga välisartistidele me eraldi ideevooru ei korralda. Valime ise kontsertide hulgast, mida oleme näinud, mida meile soovitatakse või mida mõned agentuurid teemaga seonduvalt välja pakuvad."

"Nii saab pakkuda kuulajale üllatusmomenti, avardada maailmapilti ja et oleks võrdlusmoment Eesti ja teiste rahvaste pärismuusikate vahel. See võrdlemine alati tugevdab identiteeti, mis ongi meie festivali põhieesmärk: muusikalise identiteedi tugevdamine. Seda saab kõige paremini teha läbi võrdluste," tõdes Noormaa.

Kuigi suurem osa kodumaistest esinejatest vahelduvad, siis on ka mõned, kes osalevad iga aasta. "Tahame iga aasta uusi artiste tuua, sest tahame anda neile võimaluse kasvada läbi festivalil esinemise kogemuse. Ülitähtis on kohtuda oma publikuga ja Viljandi publik on väga äge publik. Paraku nende enda tuntus ei ole selline, et saaks ainult nende peale festival üles ehitada. Peab lisama ka tuntuid bände, et õnnestuks kohale meelitada laiem rahvas. Tasakaal ongi selline, et päeva peale on kaks-kolm tuntumat nime ja ülejäänud paarkümmend on vähem tuntud," selgitas festivali kunstiline juht.

Noormaa märkis, et õnneks tuleb uusi bände parajas koguses peale. "Võiks olla rohkem ja selleks me teeme eraldi tööd. Korraldame näiteks noorte pärimusbändide konkurssi, et bänditegemist julgustada. Eesti Etnodest kasvab palju bände välja, meie enda erinevatest koostööprojektidest samuti. Selleks, et midagi sünniks, on vaja inimesi kokku tuua," nentis Noormaa ning lisas, et sellepärast kutsuti tänavuseks festivaliks tudengitest kokku ka pärimusmuusikali tiim.