Kuremäe raamatukogu enda ajalugu ulatub vaevu 80 aasta taha, et hoone, milles biblioteek praegu tegutseb, ehitati 19. sajandi viimasel kümnendil. Seal, kus varem asusid haiglapalatid, on nüüd riiulitele sätitud eesti ja väliskirjandus täiskasvanutele. "Kuremäe raamatukogu esimene dokument, mis on alles, näitab, et raamatukogu asutati 1. detsembril 1945 ja siis kandis ta Illuka raamatukogu nime," teadis raamatukoguhoidja Ingrid Järv rääkida. Kas tõesti enne teise maailmasõja lõppu Kuremäel raamatukogu polnud? "On selline märge kusagilt, et olevat olnud kloostri juures teetuba, kus sai ka lugeda ajalehti," sõnas Järv.

23 aastat tagasi asus Kuremäe raamatukoguhoidjana tööle Ingrid Järv. "Kui ma esimest korda tulin siia töökohaga tutvuma, siis bussiga siiapoole sõites hakkasid need kloostri tornitipud paistma ja mul ausalt öelda oli natukene hirm ja kummaline tunne, sest päike tuli sama moment välja," kirjeldas Järv oma esimest mälestust Kuremäest. "Rahvas on soe ja südamlik. Hea on olla siin," rõõmustas raamatukoguhoidja.

Hiiumaal Kõrgessaare alevikus üles kasvanud ja teismelisena Ida-Virumaale kolinud Järv teadis juba päris noorelt, et tahab saada raamatukoguhoidjaks. "Minu koduraamatukogu oli üks suur tuba, kus oli meie raamatukoguhoidja Leida Piilberg," meenutas Järv raamatukogu, mis asus kodust täpselt kahe maja kaugusel. Piilberg mängis lastega lauamänge, lavastas näitemänge ja ei keelanud neil raamaturiiulite vahel joosta. Seetõttu ei pahanda ka Järv nende Kuremäe lastega, kes raamatukogus teisi lugejaid segamata jooksevad. "Nad peavad tunnetama, et see on nende jaoks. Mitte et nad peavad siin olema hiirvaikselt ja paigal. Nad jooksevad ennast rahulikuks, otsivad endale raamatu ja lähevad rõõmsana koju," lausus Järv.

1980-ndatel aastatel oli Ingrid Järv juba Toila raamatukogu lugejate nimekirjas. Sealne raamatukoguhoidja Heli Darzinš korraldas kohtumisi kirjanikega ja need meeldisid tulevasele raamatukoguhoidjale eriti. "Algul oli ikkagi selline tunne, et kirjanik on mingi eriline inimene," meenutab ta noore täiskasvanu mõtteid ja tõdeb, et teatav salapäraloor ümbritseb kirjanikke siiani. "Kust nad võtavad kõik selle maailma, mis nad paberile panevad? See on ikkagi mõistatus!"

Kuremäe raamatukogu hingekirjas on 21 last ja ligi 100 täiskasvanut. Raamatukoguhoidja sõnul on viimasel ajal kõige populaarsemad lasteraamatute autorid Piret Raud, Markus Saksatamm ja Ilmar Tomusk. "Koolilapsed loevad seda, mis õpetaja ütleb," muigas Järv. Ka täiskasvanute käsi haarab Raua järele. "Rauad on kõik väga populaarsed. Just Rein Raud viimasel ajal paistab, et läheb. Mihkel oli vahepeal nii, et kogu aeg oli väljas. Anu Raud läheb täna uuesti välja, inimene juba helistas, et tahab," tegi Järv ülevaate.

Olgugi, et Kuremäe raamatukogu ja kloostri ajaloos on mitmeid kokkupuutepunkte, siis otsest sidet kahel lähestikku asuval vaimupaigal praegu ei ole. "Aga kloostrirahvas astub ikka sisse," rõõmustas Järv. "Üks nunn on meie pidev külastaja, kes otsib oma kloostriansambli jaoks uut muusikat," rääkis ta ja lisas, et uusi leide jagatakse lahkelt ka raamatukoguhoidjaga.