Ilmselt on see raamat ja eeskätt just film, mis oli olemas enne raamatut, midagi, mis on meie ettekujutust tankist väga palju mõjutanud. See raamat ja film on ajast, kui tankistide nimi polnud veel ära rikutud. Iseenesest juba see, kes tanki läks, oli kangelane, mis siis rääkida nendest, kes sealt välja tulid! Tank on see, mis toob inimesi kokku, ta ühendab neid nelja võõrast meest ja koera, ta on keskne kuju, kellesse suhtutakse nagu kõrgemasse jõudu või kallimasse, ka nimi on tal raamatus Punapea.

Seega ehk tuleks pidada läbirääkimisi tanki asjus, mitte tanki ümber, või veel halvem tankist eemal, kusagil kaugel pealinnas, vaid justnimelt tankis sees. Sinna mahuks valitsuse poolt Kaja Kallas ja Lauri Läänemets, linna esindajana Katri Raik ja neljas tankist peaks olema keegi narvakatest, keegi tangivalvuritest, et kõlaks ka hääl rahva seast. Tanki torust saaks aga Martin Helme midagi sisse kraaksatada.

Kui kriteeriumiks oleks, et enne tankist ei lahkuta, kui jõutakse ühise lahenduseni, ja ilmselt selguks see tankis olles õige pea. Ja võib-olla muutukski see tank tulevikus millegi läbirääkimisruumi sarnaseks. See võiks olla kohtumispaik ettevõttetele ja muudele suhtepuntras inimesetele, kes hakkaksid tankis käima ja leiaksid imelisi lahendusi, seal peetaks koolitusi, teraapiaid, tankist lahkutakse sõpradena nagu raamatus. 

Mis aga on raamatus teistmoodi kui meie hetkeolukorras, on see, et "Neljas tankistis ja koeras" on tank see, millega võideldakse ja kaitstakse, Narvas aga kaitstakse tanki. Ilmselt on tankiga samamoodi nagu inimestega, kes on kallid, kuid vanaks jäänud ja nüüd tuleb tema eest hoolitseda. Nii nagu toitsid ja kasvatasid meid meie emad ja isad, nii käime meie neid vaatamas, kui nad on põdurad, laome küttepuid kuuri, keedame suppi.

Juba raamatu pealkirjas on lisaks tankistidele olemas üks oluline tegelane ja see on loomulikult koer. Koera nimi on Šarik. Nagu paljude tankilembus on saanud alguse sellest filmist ja raamatust, ju on paljud koerad saanud endale Šariku nime just selle tegelase järgi. Ja see koer Šarik on ka meie päevapoliitilises pildis puudu.

Ta pole mitte ainult tore karvane kaaslane, vaid täieõiguslik liige, kes lahendab nii mõnegi olukorra oma koeraloogikale vastavalt. Ja seda loogikat vajame ka meie täna. Kui koer tänaval ilma rihma ja peremeheta vastu jalutab, siis pole see alati meeldiv, aga raamatutes ja filmides on nad alati omal kohal, nad teevad südame soojaks, lisaks on koera ja sinu vahel ekraan, mis hoiab distantsi ilma jalutusrihmata.

Kui eemaldati pronkssõdur ja sellele järgnes, mis järgnes, siis nüüd oldi juba targemad, mindi plaaniga midagi vastu pakkuda. Kui Lauri Läänemets käis Narvas ja ütles, et tanki viime minema, aga teeme siia ühe rahasüsti, mis ehk kohalikele, kes tema jutust aru said, meeldis, kuid ajas opositsiooni vihale, mis on ka arusaadav, raha tekitab sageli kadedust ja pingeid. Aga loomad seevastu tekitavad peamiselt sooje tundeid, eriti kui nad on kassid või koerad, kenad ja karvased.

Kui ühel hommikul oleks tank kadunud, aga seal oleks üks tore Šarik, kes oleks ilmunud kui jumal masinast, siis ei paneks keegi tähelegi, et tanki enam pole, kõik silitaks ja imetleks tarka ja toredat koera, oleksid rõõmsad, vikskasid Šarikule puupulka ja teeksid talle pai.