Vladislav Koržets sõnas, et see on väga valus uudis ning ta on omadega parajalt sassis. "Ka minul on lein majas, sest ta oli mulle väga hea sõber," ütles ta ja lisas, et Riho Sibul oli väga ilusa hingega inimene, kellega oli tal alati meeldiv koos olla. "Meie sõprus, mis kestis umbes 40 aastat, läks nii, et meil ei olnud mitte ühtki tüli ega nagelemist, ehkki me ei olnud sugugi kõigis asjades ühesugusel arvamusel."

"Väga palju kauneid tunde on mul olnud temaga koos," kinnitas Koržets ja ütles, et on olnud koos rõõmustamist, koos vaikimist ja ka lihtsalt koos olemist. "Hiiumaal tema juures või kusagil mujal, nooruspõlves võtsime koos ette ühiseid reise Lõuna-Eestis koos sõpradega, käisime kalalgi mõned korrad koos."

Viimasel ajal said nad iga kuu paar korda kokku. "Ta tuli ikka minu juurest läbi, käisime vahel koos saunas, jõime koos teed või maiustasime niisama," meenutas ta ja lisas, et koos rääkisid nad alati ära kõik, mis hinge peal oli või mis lihtsalt vahepeal juhtunud oli. "Tal oli tihtipeale ka mõni hea anekdoot rääkida, ta tõi külakostiks ikka mõne sellise, mis ta hiljuti lugenud oli, eriti meeldisid talle juudianekdoodid," kinnitas ta, lisades, et Riho Sibula käest kuulis ta ka mõned oma elu parimad anekdoodid, mida talle meeldib praegugi meenutada.

Koržetsi sõnul üritas Riho Sibul väga vältida labasust. "Ta oli väga huvitatud ka vene luulest ja kirjandusest, täpsemalt kuldajast, sellest, mis sada aastat tagasi kirjutatud," sõnas ta ja lisas, et Sibula sisemine haridus, eetiline ja esteetiline latt oli kõrgel. "Ta ei tahtnud kunagi sellest allapoole langeda ja ega talle ei meeldinud ka see, kui teised selle lati alt kippusid läbi minema."