Töö e-raamatukoguga hakkas pihta 2017. aastal. "Esialgu oli mõte vaadata juba olemasolevaid lahendusi ja sealt edasi liikuda, aga kahjuks see ei õnnestunud ja tuli tellida täiesti uus tarkvaralahendus," ütles rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo ja lisas, et mõnes mõttes on e-raamatute laenutamine sarnane tavaraamatukogule. "Kui kõik olemasolevad litsentsid on välja laenutatud, siis tuleb oodata järjekorras."

Oluline erinevus tavaraamatukogust on aga selles, et kui paberraamatut võib laenutada välja sadu ja sadu kordi, siis e-raamatukogus käib kõik aga litsentside alusel: kirjastuselt ostetakse teatud hulk litsentse – või lihtsustatult öeldes laenutuskordi – ning kui need otsa saavad, siis ei ole vastav teos enam lugejatele kättesaadav. Sellisel juhul peab raamatukogu lihtsalt litsentse juurde ostma, et teos uuesti kättesaadavaks muutuks.

Üle-eestiline e-raamatukogu on kättesaadav nii veebibrauseris kui ka äpis. Erinevalt Tallinna keskraamatukogu pakutavast e-raamatukogu platvormist ELLU saab värske lahenduse abil raamatuid lugeda ka ilma internetiühenduseta.

Andresoo sõnul kardavad nad aga seda, et kui esimestel päevadel soovib e-raamatukoguga tutvuda väga suur hulk inimesi, siis ei pruugi süsteem vastu pidada. "Soovitame esimestel päevadel olla kannatlikud, koormus on algul väga suur ning keskkond tõmbab end alles käima," mainis ta ja rõhutas, et tarkvaraarendus läheb pidevalt edasi.

Iga kasutaja saab korraga laenata viis väljaannet ning üht teost saab lugeda või kuulata kuni 21 päeva. Kui laenutusperiood on läbi saanud, siis kustub teos seadmest automaatselt.  Kui aeg saab läbi ja soov on veel lugeda sama teost, siis tuleb 24 tundi oodata. 

Minu Raamatukogu kataloogist leiab avapäeval üle 3000 teose, kuid valikut plaanitakse pidevalt ka täiendada. 2022. aastal ilmunud raamatutest on esialgu saadavalt pea 300 teost. Üks oluline siht Minu Raamatukogu valiku komplekteerimisel on ka koolide soovituslik kirjandus. Seetõttu on süsteemi valikus ka pea 400 vabakasutusega kirjandusteost, mille hulgas on ka soovituslikku kirjandust. Lisaks sellele lähtutakse komplekteerimisel põhimõttest, et esindatud on eesti autorite ilukirjandus ning tõlkekirjandusest hulgast just väärtkirjandus.

Võõrkeelsete teoste osakaal on esialgu väike ning piirdub vaid venekeelse valikuga, kuid tulevikus plaanitakse pakkuda ka inglisekeelset kirjandust, mis on Eestis välja antud.

Ministeerium plaanib investeerida e-raamatukogusse igal aastal 200 000 eurot

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Merilin Piipuu kinnitas, et unistus üleriigilisest e-raamatukogust on olnud juba kümmekond aastat. "Räägime Eestist kui e-riigist ja oleme selle üle uhked, aga raamatukogude valdkonnas pole selleni seni jõutud, seega see on pikalt olnud meie eesmärk ja hea meel, et see nüüd on teoks saanud," rõhutas ta.

Piipuu sõnul on kultuuriministeeriumi ootus, et e-raamatukogu valik oleks mitmekesine. "Muidugi me lähtume lugejate huvidest, aga näiteks õppekirjandus on oluline märksõna, sest lapsevanemad teavad hästi, kui keeruline on vahel mõnd teost kätte saada, kui kõik seda loevad, aga samas sinna juurde ka eesti ning välismaa autorid, kindlasti uued raamatud, aga ka klassika."

Hetkel on kultuuriministeerium planeerinud igal aastal investeerida e-raamatukogu litsentside ostmiseks 200 000 eurot. "Eks me vaatame, kui suur see huvi on," sõnas ta ja lisas, et loodetavasti ikkagi raamatute litsentsid otsa ei saa. "See on aga tõenäoline, et kõige populaarsemad raamatud võivad otsa saada ja siis peab ootama uut aastat, millal neid jälle lugeda saab."

Üks oluline eesmärk, mis värske e-raamatukoguga täidetakse, on Piipuu hinnangul eestikeelse kirjanduse viimine väliseestlastele. "Nad on väga kaua igatsenud seda lugemist," ütles ta ja tõi välja, et samuti soovivad nad selle kaudu suurendada nende laste ja noorte lugemust, kes on juba harjunud arvutist lugema. "Lisaks see kättesaadavuse küsimus, kui mõnes väikeses maaraamatukogus mõnd raamatut ei ole, siis saab ka seda laenutada."

"Eks ikka pakkumine ja nõudlus on omavahel seotud, seega e-raamatute turg polnud Eestis nii jõudsalt arenenud, sest polnud nii suurt nõudlust, aga me usume, et esimene suuremahulisem katsetus kujundab turgu ja tekib suurem nõudlus, mis tähendab ka seda, et kirjastustel on suurem huvi autoritega lepinguid sõlmida ja e-raamatuid välja anda," rõhutas ta.