Tänavusel Berliini filmifestivalil on esimest korda pärast koroonapandeemia sulgemisi taas punane vaip ning inimesed on päev otsa Berlinale Palasti juures, et näha ja tervitada oma iidoleid. Kolmapäeval astus mööda punast vaipa Steven Spielberg, kes saab Berlinalel elutööpreemia, teisipäeval olid siin Boris Becker, Bono, Margarte von Trotta, rääkimata žürii tööd juhtivast Kristen Stewartist, ja Gerladine Chaplinist ning John Malkovichist, kes astuvad üles Robert Schwentke filmis "Seneca".

Berlinale direktor, filmikriitik Carlo Chatrian ütles, et kinos käiakse vaatamata striimimisportaalide pealetungile.

"See on osa suuremast maailmast. Me võime kogeda filme mitut moodi. Asi pole selles, kas minna kinno või vaadata filmi striimimisplatvormilt. Ma võin teha mõlemat. Muidugi, festival kui sündmus on hoopis ligitõmbavam, eriti noorema vaatajaskonna seas. Seetõttu on festivalid ka üpris edukad. Mida suurem festival, seda ligitõmbavam ta on," selgitas Chatrian ERR-ile.

"Rääkides suurtest festivalidest, siis ma arvan, et suuri muutusi ei tule. Väiksemate festivalide jaoks lähevad asjad keeruliseks, sest ka finantsilise poole pealt on probleeme. Kinode jaoks on aastaringselt olukord teine, me peame koos leidma viise, kuidas neid taas ligitõmbavaks muuta, seda kas kuraatorivalikute või teistsuguse kommunikatsiooni abil."

Berlinale kava peegeldab seda, mis maailmas toimub. Robert Schwentke uus film "Seneca" räägib Rooma imperaatori Nero nõunikust, draamakirjanikust ja filosoofist Senecast, kes pani aluse stoikute koolkonnale. Muuhulgas ka Hollywoodi märuleid lavastanud Schwentke uus film on vastupidi märulite kiirele montaažile teatraalne ja mõtlik ning täis kontraste verise tragöödia ja komöödia vahel.

"Filmitegijana on mul kalduvus vaadata läbi komöödia otsa asjadele, mis mind maailmas šokeerivad või hirmutavad," rääkis Schwentke. "Ma leian ka, et komöödia on väga vajalik võimukandjate dekonstrueerimisel ja selles filmis andis komöödiaelement Senecale hapruse, mida tal muidu poleks olnud. Seega, komöödia aitas talle ta meeleheitele vaatamata lähemale pääseda."

Geraldine Chaplin ütles pressikonverentsil väga meeldejääva mõtte -- midagi ei ole muutunud. "Mu isa, Charlie Chaplin, tegi filmi "Suur diktaator", inimesed naersid ja said sellest jõudu. Naer on suur relv ka kõige koledamates olukordades," nentis Chaplin.