"Ma tahtsin kirjutada sellise raamatu, mida mulle endale meeldiks lugeda, sest ei ilmu enam selliseid kriminaalromaane, mida ma tahaksin lugeda," tõdes Gert Kiiler ja lisas, et ta on sündinud 1974. aastal ning on seega selgelt 80date inimene. "90dad ei meeldinud mulle üldse, aga oli ka häid asju, näiteks see, et hakati meeletult tõlkima vana krimiklassikat, tuli meeletult kirjastusi, kõik avaldasid, need olid enamasti ka sellised väikesed taskuraamatud."

Sellest kujunes Kiileril välja ka krimikirjanduse maitse. "Ma lugesin välja ka kõik Christied ja muu sellise, aga mulle hakkasid meeldima sellised 1940.-1960. aastate Ameerika noir romaanid, kus on kaabuga ja vihmamantliga detektiivid, soovitavalt tegevus Californias," mainis ta ja lisas, et ühel hetkel neid paraku enam ei tõlgitud eesti keelde. "Tulid uued ajad peale, tuli scandinavian noir ja sarimõrvaritega lood, sellised depressiivsemad asjad, aga mulle meeldisid sellised, kus oli glamuuri ja huumorit sees, ka sellist vanakooli retrot."

"Ma mõtlesin, et ma olen neid nii palju lugenud ja kiuste kirjutan ka ise ühe," mainis ta ja lisas, et kuna kaasaeg teda eriti ei köida ning oleks lollus hakata kirjutama Ameerikast, siis tõi ta tegevuse 1960. aastate Viljandisse. "Aga kuna see nõukogude ajaga kokku ei käi, siis oli loogiline, et teeme alternatiivajaloo, kus tegevus toimub 1961. aastal Eesti Vabariigis, mis pärast sõda taastati, ma ei seleta, miks või kuidas, lihtsalt fakt on see ning Viljandist on saanud mini Las Vegas, mõnus kuurort, kus on samal ajal igasugu kahtlased asjad ka."