"Õitsvate neidude varjus" on teine köide Prousti seitsmeosalisest romaanisarjast "Kadunud aega otsimas".

"See tsükkel ise kujutab endas tervenisti sellist teatavat kujunemislugu või arenguromaani minategelase kujunemisest kirjanikuks. See minategelane Marcel ei ole mitte kirjanik Marcel, vaid Marcel, kellest saab kirjanik alles selle tsükli lõpus, seitsmendas köites, mil ta hakkab oma kutsumust realiseerima," selgitas Saar.

Saar sõnas, et kuigi Proust on kurikuulus oma kohutavalt pikkade lausete poolest, siis üleliia enne teost lugemist muretsema ei peaks. "See tõlkimine, kui ma selle ette võtsin, oli suur väljakutse ja nõudis söakust, aga kui ma pihta hakkasin, siis avastasin, et tegelikult on Prousti lause, olgugi, et see on pikk, väga selge. Olgugi, et seal on käände, pööriseid ja põimumisi, jõuab ta alati lauset alustades kenasti lõpuni välja."

Kokku tõlkis Saar Prousti umbes seitse aastat. "Keeruline oli see, kuidas leida aega, et tõsiselt pikalt pühenduda," nentis ta. "See oli minule ühte kokku selline igatepidi teraapiline kogemus, sest ma olen üldiselt üsna tegus inimene ja raamat, mis põhiliselt koosneb unelustest ja enesekaemusest, on ühelt poolt distsiplineeriv ja teiselt poolt korvab minu teatavat rahutust."

Lisaks jõudis tänu Saarele eesti keelde Katrina Kalda romaan "Metsiku maailma melanhoolia".

"Selle pealkiri on pisut eksitav, just selle melanhoolia osas. Neid kaht tõlget ei pea küll võrdlema, aga Prousti teos on märksa melanhoolsem. Või vähemalt see melanhoolia on teistsugune. Samas on mõndagi, mis neid raamatuis seob – kasvõi see sama ilu otsing," sõnas Saar.

Lastekirjanduse kategoorias on Saar nomineeritud teosega "Õudne lugu". "See raamat kujutab endas üht võrdlemisi pikka värssjutustust. Isegi väga pikka," nentis Saar.

"Ma seadsin endale ette hästi range meetrumi. Raamat koosneb 38-st 20-värsirealisest stroofist, iga stroof on jagatud viieks katrääniks ja katräänid on jaotatud erinevat moodi," kirjeldas ta.

"Mind on lapsest saadik selline vorm paelunud ja ma olen lapsest peale teadnud, et mul on need tööriistad olemas ning ma suudan seda värsijalga ka astuda. See on enda jaoks hästi põnev käsitöölise pusimine," tõdes kirjanik, kes end siiski luuletajaks ei pea.