Kirjanduspreemia nominent Ene-Reet Soovik: minu artikkel Kaplinskist lähtub ökokriitilisest vaatenurgast
Kultuurkapitali kirjanduspreemiate on artiklite kategoorias nomineeritud ka Ene-Reet Sooviku ajakirjas Methis ilmunud artikkel "Tuulest tulek. Jaan Kaplinski luule tuuline maailm.". ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et tuule temaatika Kaplinski loomingus tuli esile siis, kui esitleti luuleplaati, kus Kaplinski ise oma luuletusi loeb.
Sooviku sõnul on sel aastal on kirjanduspreemiale nomineeritud kaks artiklit, mis tegelevad Jaan Kaplinskiga. "Tõsi küll, teises artiklis on Kaplinski kõrvuti Paul-Eerik Rummoga," ütles ta ja lisas, et mõlemad artiklid ilmusid ajakirja Methis eelmise aasta erinumbris, mis oli pühendatud kirjandusele ja avatusele. "Avatusele selles mõttes, et eelkõige lähtusid need tekstid kahest juubelikonverentsist, need juubilarid olid Jaan Kaplinski ja Ilmar Laaban, kes paistavadki silma oma loomingu laiahaardelisuse, omapärasuse ja avatusega."
"Kaplinskist on Eestis kirjutatud päris palju ning ka süvatasemel," kinnitas Soovik ja lisas, et temast on ilmunud monograafia ning kaks väga head ülevaateartiklit, mis on ilmunud luulekogude saatesõnadena. "Mõnes muus teadusvaldkonnas võiks öelda, et see teema on ammendavalt kaetud, et mis siin enam, aga õnneks kirjandusest rääkides on võimalik leida mingi muu aspekt või vaatenurk."
"See artikkel, mis siin ajakirjas on, lähtub sellest vaatenurgast, mida me võime nimetada ökokriitiliseks," sõnas ta ja lisas, et teda on kõige rohkem huvitanudki Kaplinski loomingus see, kuidas ta suhestub füüsilise keskkonna ja ruumiga. "Ma olen sellega tegelenud ka varem, aga tuule-teema, mis on minu artikli keskmes, tuli esile siis, kui esitleti tema luuleplaati, kus ta ise oma luuletusi loeb."
"Mul paluti seal ka veidi sõna võtta ja sellel plaadil tundus mulle, et tuul on nüüd küll kõige olulisem moment, et need luuletused, mida autor seal ise ette loeb, on väga tuulised," tõdes Soovik ja lisas, et seda mõtet kommenteeris hiljem ka Kaplinski ise ning talle tundus see väga korda minevat.
Toimetaja: Kaspar Viilup