"Võrreldes varasemate aastatega on toetuse saajate hulgas rohkem püsinäituse projekte ja muuseumisõpru ootavad ees mitmed üllatuslikud projektid, kus muuseumiga on võimalik kohtuda esmapilgul ebaharilikes olukordades. On hea meel tõdeda, et meie muuseumitöötajatel jagub nii lennukat fantaasiat kui ka ettevõtlikust muuseumimaastiku värskete tuultega kaasa sammumiseks," ütles Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna peaspetsialist Marju Niinemaa.

Muuseumide kiirendi toetuse najal rändavad varsti nii mõnedki muuseumid oma tavapärastest ruumidest välja. Spordi- ja olümpiamuuseum teeb näituse Tallinna lennujaamas, tervisemuuseum loob mobiilsed mininäitused ning sõjamuuseum rändab Eesti erinevatesse nurkadesse.

Püsinäitustest sai toetust novembris avatav Eesti mööbliajaloo näitus Rehbinderi majas Rakveres. Näitus tutvustab Eesti interjööriajalugu näidates muutusi mööbliesemete stiilis ja selle kaudu inimeste argielu. Ka Eesti Vabaõhumuuseum arendab oma püsinäitust, mille käigus lisatakse lastele suunatud kiht "Karjalapse rada". Ekspositsiooni läbiv seikluslik rada viib pered muuseumi taludesse, metsa ja mere äärde. Rada põhineb 19. sajandi argielul, kuid ka eesti folklooril ja mütoloogial, andes aimu talulapse rõõmudest, muredest ja fantaasiamaailmast.

Toetuse said ka Kondase keskus, Eesti Ringhäälingumuuseum, Põltsamaa veinikelder, Tartu Linnamuuseumi KGB kongid, Tartu Mänguasjamuuseum ning Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum. Taotlusvoorust toetatakse ka Niguliste muuseumi ja Tallinna Linnamuuseumi püsinäituse ligipääsetavuse parandamist. Lisaks said toetuse mitmed ajutised näitused. 

Taotlusvooru laekus 46 taotlust kogusummas 1 363 990 eurot. Toetust sai 25 projekti ja toetuste summa oli kokku 907 920 eurot.

Muuseumide kiirendi eesmärk on pakkuda muuseumidele võimalust teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud tegevustes ja teenustes, mis oleksid pärast käivitamist majanduslikult isetasuvad.