"Elas kord…" on näitus muinasjuttudest, kangelastest ja kangelannadest. Näituselt leiab nii tuntud kui vähemtuntud muinasjutte Soomest, Euroopast ja mujalt maailmast üle seitsme maa ja mere

Eesti publik sai muinasjuttudest rääkiva näitusega Eesti Rahva Muuseumis tutvuda 2020. ja 2021. aastal. Näituse kuraator Katrin Sipelgas rääkis, et idee muinasjuttudest näitus teha sündis tal 2018. aasta lõpus ning muuseumisõpradeni jõudis väljapanek pisut enam kui aasta aega hiljem. Selleks, et näitus Soome publikule sobivaks kohandada, kulus samuti umbes aasta.

Kuigi alates 2020. aasta veebruarist, mil näitus ERM-is publiku ette jõudis, on maailma tabanud koroonakriis ning Euroopas sai alguse täiemahuline sõda Ukrainas, ei ole näituse sisu nendest lähtuvalt muudetud.

"Aga, mis on muutunud, on see, et kindlasti inimesed vajavad positiivseid emotsioone rohkem, sest õnnelikuks olemiseks piisab sellest, kui negatiivseid emotsioone ei ole või positiivseid emotsioone on rohkem kui negatiivseid. Kindlasti on muinasjutunäitus selline asi, mis toob pigem positiivseid emotsioone," lausus Sipelgas.

"Praeguses maailmas, kus siis on olnud nii Covid kui ka praegune Ukraina sõda, on see kindlasti positiivne ja vajalik asi, et ennast kasvõi korraks välja lülitada," märkis ta.

Küll aga on väljapaneku sisu Soome publikule omasemaks muudetud. "Selle muinasjutunäituse sisu loomise printsiibiks oli päris alguses see, et see ei ole väga Eesti ja Soome-Ugri keskne. Me katsume rääkida muinasjutust kui sellisest laiemalt," selgitas Sipelgas.

"Kuna me lammutame muinasjutud kui sellised tükkideks, siis Eesti publikule jätsime sisse mõned Eesti asjad ja soomlased said selle tõttu oma Soome asjad," märkis ta ning tõi välja, et näiteks ei esine Soome muinasjuttudes siili tegelaskuju, mistõttu asendati Eestis näitusel olnud siil Soomes hoopis kukega.

Lisaks loodi Vapriikkis väljas olevale näitusele Monika Luige abil jungiaanlik psühhoanalüütiline kiht. Sipelgas selgitas, et uue kihi abil soovitakse aidata inimestel end läbi erinevate lugude paremini näha.

Kui Eesti Rahva Muuseumis oli "Elas kord..." ära mahutatud 800-ruutmeetrisele pinnale, siis Vapriikkis tuli näitus ära mahutada poole väiksemale pinnale. "Ma pidin ikkagi paberi peal päris palju vaeva nägema, et planeerida, kuidas ja millises mahus selle siia tuua saab," sõnas Sipelgas ning lisas, et paraku pidi üks osa originaalnäitusest siiski ruumipuuduse tõttu Soome näitusest välja jääma.

Näituse produtsent Kristjan Raba märkis, et samuti oli vaja tööd teha selle nimel, et väljapanek Soome publikule loomulikuna tunduks. "Et see oleks kõrvale, meelele ja keelele autentne ning kui me tõlgime, et siis tõlkes midagi kaduma ei läheks," selgitas ta.

Sipelgas tõi välja, et kogu näituse kohta oli kokku umbes 80–90 lehekülge materjali, mis oli välja eesti keelest soome keelde tõlkida, mistõttu kulus väga palju aega teksti soomestamisele ning sellele, et soomlased päriselt kõige konteksti tajuksid. "See oli võib-olla kõige suurem väljakutse ja suurem vaev, kui ma arvasin," tõdes ta ning lisas, et näiteks vaieldi lühikeste sõnajuppide üle.

Nii Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks kui ka näituse produtsent Kristjan Raba usub, et eelkõige võlus ERM Vapriikki ära muinasjutunäituse teemaga. "See teema on selline, mis kõnetab igas kultuuris. Muinasjutud on kõikidel rahvastel ja see näitus tõesti loodi selliselt, et seda oleks väga lihtne teistesse keeltesse ja kultuuridesse tõlkida," sõnas Saks.

Raba märkis, et kuna Vapriikki on ka varem teiste muuseumitega koostööd teinud, tekitas see ERM-i meeskonnas huvi ja usaldust, et nendega koostööd teha.

Saksa sõnul tähendab esimene suurem rahvusvaheline näitus ERM-ile väga palju. "See tähendab, et muuseum on arenenud sellisele tasemele, et meiega arvestatakse kolleegide hulgas mujal maailmas kui sellise parteriga, kes suudab teha sellisel tasemel näituseid, et need on oodatud ükskõik kuhu Euroopas ja miks mitte ka mujal maailmas," lausus ta.

Saks selgitas, et kõik uusi näituseid, mida ERM-is planeeritakse, püütakse planeerida sellise mõttega, et neid oleks võimalik ka mujale viia. "Ei tahagi teha enam selliseid näituseid, mis oleks ainult ühe koha spetsiifilised. Aga eks seda näitab aeg, millised nendest näitustest pärast rändama ka saavad minna," lausus ta.

"Rändnäituseid pakutakse tegelikult väga palju ja see turg on üsna kirev. Need peavad olema väga-väga head näitused, et teised muuseumid neid enda juurde tahaks," selgitas Saks.

Tegijate sõnul on lootust, et "Elas kord..." jõuab lisaks Soomele ka teistesse riikidesse. "Euroopa tee on avatud," lausus Raba.

Näituse "Elas kord..." kuraatorid on Katrin Sipelgas ja Jaak Kilmi, konsultandid-folkloristid PhD Hanna Samola (Tampere Ülikool), PhD Risto Järv (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum), produtsendid PhD Marju Meriluoto (Vapriikki), Katrin Sipelgas (Filmikunst) ja Kristjan Raba (Eesti Rahva Muuseum). 

Näitus jääb Soomes avatuks 2024. aasta 10. märtsini.