Jan Kaus kirjutas "Kodupeatuses" elavatele etenduskunstnikele tekstid argistel teemadel. Ta valiti välja tänu eelmisel aastal ilmunud raamatule "Vaade". Lisaks heale vaatele saab Eesti paviljonis arutleda ja arendada edasi raamatus kõlanud mõtteid.

"Näiteks üks tekst räägib tolmust, inimese ja tolmu suhetest. Üks tekst räägib üksikutest sokkidest. Ühesõnaga sellest müstikast, mis ümbritseb pesumasinas kaduma läinud sokke," tõi Kaus mõned näited.

Eramajas asuvasse korterisse saabuvad külastajad võtavad kingad jalast ja jälgivad, sekkuvad või räägivad kaasa seal elava etendaja igapäeva toimingutele.

"Mul on olnud väga intiimseid ja sisulisi vestluseid, aga ka selliseid, kus ma saan aru, et inimene tahab põgeneda mu eest," märkis etenduskunstnik Arolin Raudva.

Raudva sõnul oli kõige märgilisem "Kodupeatuse" esimene külaline.

"Meie esimene külaline oli kodutu mees, mis tekitas minus endas – kuna ma jälgin üsna ranget päevakava – sellise kummalise süütunde, et ma etendan midagi ja tema oma tõelisuses on liiga suureks kontrastiks sellele. Aga iseenesest tore, et ma satun üsna ebamugavatesse, aga samas inspireerivatesse olukordadesse," rääkis ta.

Raudva sõnul saavad inimesed "Kodupeatust" külastades väga erinevaid kogemusi. "Väga paljud kindlasti ei saa seda mõista, aga samas need, kes saavad selle sügava kogemuse, nemad on väga liigutatud," täheldas ta.

"Üks mees, kes oli Barcelonast, ütles et ta oli väga tänulik, et ta sai võõra inimese koju tulla – see ei ole midagi, mida sa saad igapäevaselt teha ja kogeda. Me jõime siin teed ja ta rääkis, mis seis nende maal on," tõi Raudva välja.

Ajakirjanik Phillip Moon märkis, et Eesti paviljon on üsna rahulikul ja pingevaba.

"See on palju mitteametlikum, kui teised paviljonid. Aga, kui aus olla, siis see lihtsalt tekitaski kodusema tunde. Küllap see ongi nii mõeldud. Eesti paviljon on palju interaktiivsem, kui midagi muud, mida ma täna kohanud olen," lausus ta.

Itaalia ühe suurima disaini ja arhitektuuri väljaande ajakirjanik Alessandro Benetti külastas Eesti paviljoni esimestel päevadel. Tema hinnangul haakub Eesti paviljon väga hästi biennaali üldteemaga.

"Veneetsia on linn, kus konflikt erinevate rentnike vahel, püsirentnike ja ajutiste rentnike ehk turistide vahel on kõrgpunktis," sõnas ta

Veneestia arhitektuuribiennaal jääb avatuks kuni novembri lõpuni.