Ammutades inspiratsiooni 19. sajandi Eesti rahvajutust "Kuutõrvajad", süüvib näitus kunsti ja kunstniku tähtsusesse meie maailmanägemise kujundamisel Kuu hõivamise ajajärgul.

Eesti päritolu Ameerika kirjaniku Selve Maasi ümberjutustatud lugu räägib sellest, kuidas Vanapagan hakkas Kuud tõrvama, kuid jäi sinna igaveseks lõksu. Muistendi järgi on suured kraatrid, mida me Kuu pinnal näeme, tekkinud Vanapagana vihast ja tõrvastest jalajälgedest.

Kuraator Corina L. Apostol rõhutab kunsti tähtsust ja selle võimalikku mõju meie arusaamale Kuu hõivamisest. "Mida tähendaks Kuu ülevärvimine? Ehkki kunstil on võime inspireerida ja asju kahtluse alla seada, võib see ühtlasi tugevdada jõustruktuure ja põlistada ebavõrdsust. Kuu hõivamise võimalusi uurides peame ühtlasi arvestama oma tegude eetiliste ja poliitiliste tagajärgedega," rääkis ta.

Näitusel eksponeeritakse avatud konkursiga välja valitud teoseid. Ann Mirjam Vaikla kunstiprojekt "Võimu jälg" esitab väljakutse ida ja lääne geopoliitiliste pingete narratiivile, kutsudes vaatajat mõtisklema, kuidas jõustruktuurid on kujundanud meie maailmanägemist.

Amélie Laurence Fortini visionäärlik kunstiteos "Sinise Kuu projekt" kujutab energia ja kestlikkuse futuristlikku ning utoopilist nägemust, esitades väljakutse traditsioonilisele imperialistlikule mõttelaadile.

Jila Svicevici kunstiinstallatsioon "Kuuvõru" uurib sotsiaal-ökoloogilist kaasamist ja keskkonnateadlikkust seoses Kuu hõivamisega. Pau/a teos "Kuukõnd Kuul" ergutab kriitilist mõttevahetust asunike koloniaalpoliitika ja neoliberalismi teemal.

Agate Tūna "Ettenägematu spektrum" ärgitab vaatajaid Kuu kui Maa valvuri rolli taas üle vaatama ning Eglė Šimėnaitė performance "Võtke vähem ruumi ja kaduge"kutsub publikut mõtisklema astronautide tajumuutuste üle."

Näitus jääb avatuks 27. augustini.