Lavastaja sõnul asub mängupaik erinevate tulemiste ja minemiste ristteel. "See ei ole kaugel siit rannikust ja mererannast, kust mindi samamoodi nii nagu Dovlatov läks Nõukogude Liidust, nii inimesed pidid põgenema Eestist. Praegu on siinsamas kõrval, endise hooldekodu territooriumil, Ukraina sõjapõgenikud, kes on tulnud siia oma kohvritega," kirjeldas Kalmet.

Kuigi Kalmet ise on nõukogude ajaga vaid vilksamisi kokku puutunud, läheneb ta tolleaegsele absurdsusele pisikeste detailide kaudu.

"Nii nagu Dovlatov oma romaanis "Kohver" leiab väga hea lahenduse, kuidas seda suurt absurdsust kirjeldada, siis kõige parem on minna hästi pisikestesse detailidesse. Võtta mingid väikesed elemendid ja läbi nende näidata, kui jabur see situatsioon on," selgitas ta.

Kalmeti sõnul on ka Sõmera klubi teatud mõttes selle jaburuse väljendus, sest kokku mahub Kärla alevikus asuvasse kultuurikluppi umbes 500 vaatajat. "Need mastaabid, sisu ja vorm on igal pool vastuolus. Eks seal ongi peidus ühtepidi see traagika, teistpidi see absurd ja huumor."