Mida siis algav "Plekktrummi" hooaeg toob?

See on "Plekktrummile" tavapärast natukene pidulikum algus, kümnes sügis, kui me seda saadet tegema hakkame. Oluline on markeerida, et saade on eetris esmaspäeva õhtuti kell 22, natukene on aeg hilisemaks läinud, loodetavasti vaatajad võtavad selle hästi vastu.

Mis puudutab hooaega tervikuna, siis seda me alles kujundame ja ehitame üles, seega ma ei tahaks seda veel ära öelda, kes need külalised olema hakkavad. Aga esimene saade on tõepoolest paigas: see on seotud Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi Bartholomeusi Eesti visiidiga, mis on just praegu käimas. Selle visiidi tuules on meie saade õigeusumaailmast, Bartholomeusi tähendusest-tähtsusest kirikute maailmas. Külaline on õigeusuteoloog Tauri Tölptiga, kes on ühtlasi ka Bartholomeusi tõlk, niivõrd kui ta siin kreeka keeles suhtleb.

Ma tahaksin avasaate kohta ka seda öelda, et kui Eesti ühiskond ei ole väga tugevalt kirikuga seotud ja kirikuteemad ei ole nii kesksed, siis sellele vaatamata on see valdkond, kus on palju olulisi asju käimas, mis laiemas mõõtkavas kujundavad meie ühiskonda ja elu. Bartholomeus on ka suur ökokriisi eestkõneleja, teistpidi on õigeusu kiriku sees ka suured vastuolud, ennekõike Moskva patriarhaadiga, see mõjutab paljusid inimesi ja sellel on oma suurem mõõtkava. Need on teemad, millest Tauri Tölpt räägib.

Kas tahtsite ka patriarhi ka saatesse saada?

Patriarhi tahtsime ka saatesse saada. Temaga oleks meil olnud väike paabel, sest ta oleks ilmselt rääkinud oma emakeeles ehk kreeka keeles, aga tema visiidi tempo on ikkagi nii suur, et seda intervjuud ei saanud niimoodi ette valmistada, et seda "Plekktrummi" variandis teha.

Tauri Tölpt oli aga väga hea siiski, tal oli ka Bartholomeusiga selleks hetkeks isiklik kontakt olnud, kui me rääkisime.

Kümnes hooaeg on nüüd algamas. Palju intervjuusid nende üheksa hooajaga kokku on tulnud?

Seda arvu ma täpselt ei tea. See kümme kõlab kahtlemata väärikalt, aga tegelikult on televisioonis palju neid saateid, millel on episoode palju-palju rohkem ja ka intervjuude arv nendes formaatides võib olla palju suurem. Ma arvan, et meil on see arv praegu alla 300, kuskil sinna kanti.

Kas kõiki intervjuusid mäletad või mingid on meelest läinud?

Tead, selle sügise alguses on ikkagi tunne, et hakkad nullist pihta. Loomulikult ma mäletan, aga teistpidi on imelik see, et võiks ju arvata, et see kogemus aitab sind – ja mingit pidi aitabki –, aga teisalt see kogemus ka ohustab sind. Sa võid arvata, et sul on mingi platvorm ja kogemus, et läheb lihtsamaks, aga tingimata ei lähe, sa pead seda kogemust kogu aeg kõrvale panema ja uuesti startima, vastasel juhul see võib paakuda ja kinni joosta. Seega kummaline on see kogemuse tekkimine.

Mäletad sa selle möödunud üheksa hooajal jooksul, mis on kõige meeldejäävam intervjuu? Kas sisu poolest või siis vastupidi see, et mingi intervjuu saamine oli suur töövõit?

See on küsimus, mida intervjuusaadete puhul ikka küsitakse ja loomulikult neid inimesi ju on seal, kes on olnud mitmes mõttes erilised, aga teisalt ma tunnen, et kõik külalised on olnud erilised ja iga inimese tulek on olnud tähtis. Ma ei taha neid niimoodi edasi tõsta teiste arvelt, seega ma sulle päris otse ei vastaks.

Kes iganes seda külaliste nimekirja vaatab, võib aimata, kes neist on selline, kelle saatesse kutsumisega on läinud natukene rohkem aega.

Kuidas tundub, kas võrreldes esimese-teise hooajaga on inimesi lihtsam saatesse meelitada? On nad kergema vaevaga valmis tulema?

Minu üllatuseks on tegelikult inimesed küllalt hea meelega tulemas saatesse, aga see on õige, et esimesel kahel hooajal oli see palju raskem. See oli tundmatu saade, ei teadnud, kas saab head nahka, alles kolmandaks hooajaks tekkis usaldus.

Nüüd ei ole enam seda probleemi, et inimesed ütleksid massiliselt ära, kuid samas on olemas teemasid ja inimesi, kelle saatesse toomine on ikkagi väljakutse ja see ei tähenda, et kõik väga libedalt läheb.

Teil vist on uus toimetaja ka sel aastal? Räägi veidi sellest ka.

Tegelikult olekski pidanud juba eelmise küsimuse juures välja tooma, et saatel on olnud erinevaid toimetajaid, aga läbivalt on siiamaani olnud toimetaja Hedi Rosma, kellega koos me seda saadet oleme teinud ja kes on saate ja ka minu enda arengus olulist rolli mänginud. See koostöö on olnud minu jaoks väga tähtis, kuigi vaatajad seda toimetajatööd üldse ei näe. Tegelikult meedias ja ajakirjanduses on toimetajad väga olulised isikud ja enamik neist jääb varju.

Seega "Plekktrummil" on olnud hea toimetaja, kes on mulle palju õpetanud ja olnud hea kolleeg ja partner, aga sel hooajal on toimetaja vahetunud. Mul on väga hea meel tervitada toimetusse Klassikaraadio toimetajat Lisete Velti, kes tegelikult on kultuuriareaalis pikalt tegutsenud, sest Klassikaraadio käsitleb ka just kultuurinurga kaudu ühiskonnaelu teemasid. Ma arvan, et Lisetele võiks see "Plekktrummi" tegemine meeldida ja ma loodan, et meil tuleb kena hooaeg temaga.

Rohkem muusikateemasid ka seetõttu?

Eks me näe, äkki Lisete hakkab väga peale pressima, et oleks ainult klassikaline muusika, aga eks ma siis pean hoidma selgroogu seal (naerdes).

Ilus suvi on selja taga, mis on viimase aja eredaim kultuurielamus sinu jaoks?

Neid kultuurielamusi on olnud mitmeid ja ma pean ütlema, et suvel mina väga paaniliselt kultuurielamusi otsimas ei käi. Kontserte ja teatrit on palju vähem, suvi on rohkem lugemise ja ka keskkonna vahetamise aeg, sellest suvest ongi mul rohkem elamusi hoopis loodusest. Aga kui need tabavad sind, sa mõtled nendest, siis muutuvad needki kultuurielamusteks.

Mis need looduse elamused on olnud?

Sellel suvel ma avastasin enda jaoks Vilsandimaa ehk kogu Vilsandi rahvuspark, ka see osa, mis jääb Saaremaa taha läände. See on fantastiline koht, mis tõesti üllatas mind. Ma olen seal ka varem käinud, aga ma pole tabanud selle koha erilisust, see tõesti võlus mind.