Münchenis sündinud Michael Golz pole saanud kunstiharidust. Lapsena põdes ta rasket viirusnakkust, mille tulemusel on teda kogu elu abistanud sotsiaaltöötajad. Kunstiajaloolane Mari Vallikivi soovitab hoida näitusesaalis kõik meeled valla, sest arusaamine Michael Golzi väljamõeldud linnast nimega Athosland eeldab süvenemist.

Ta toob välja, kuidas põhilise osa "Athoslandist" moodustavad kaardid, mida näeb Kondase keskuse põrandal ja seintel. "Nad koosnevad umbes 160-st suurest, ebakorrapärasest tükist. Neile lisanduvad sajad joonistused, kus ta siis peaaegu igat kohta sellel suurel kaardil visualiseerib väga detailirikkalt," rääkis Vallikivi.

"Golzi arvates Athoslandis riideid kandma ei pea, sellepärast et kogu aeg paistab päike, ilm on ilus. Väga olulised on ka aiad, kuna ta ise on olnud aednik. Aga inimesed ei pea aedades rohima, vaid selle töö teevad ära hamstrid nende eest," kirjeldas kunstiajaloolane Golzi looilma.

Mari Vallikivi sõnul on keeruline määratleda, mis nähtusega on Michael Golzi puhul tegemist, kuid viimastel aastatel on ta tõusnud komeedina kunstitaevasse – tema teosed on oodatud nii Euroopa muuseumides kui ka erakogudes.

"Ma peaaegu ei tea kunstimaailmas sellist olukorda, kus kunstnik küsib regulaarselt erakogudest tagasi oma töid, sest sest ta peab neile parandusi tegema," rääkis Vallikivi. "Tal lihtsalt on vaja mingit vanalinna osa "renoveerida". Ta palub need tükid tagasi ja teeb midagi ümber jällegi. See on nagu elukestev projekt," lisas ta.

Michael Golzi loomingut saab Kondase keskuses vaadata 5. novembrini.

Väljapanek on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist.