Kuigi õhuakrobaat ei tohi karta kõrguses trikke ei teha, ei tähenda see, et kõrgustekartus täielikult puuduks. "Näiteks redeleid ma kardan, sest et mul ei ole mingit kontrolli selle üle, kas redel püsib vastu seina või ei püsi. Rõnga otsa minna on palju turvalisem, sest ma ise kontrollin seda, kui halvasti või hästi asi läheb. Kui midagi juhtub, siis on see minu süü," rääkis Wolk. 

Kaasaegne tsirkus on Wolki sõnul kunstivorm, mis liidab erinevaid kunstivorme ja püüab neid nii-öelda traditsioonilisi trikke uutmoodi sooritades kokku sobitada. "Kõige tähtsam on ikkagi see, mis ideed sul esituse taga on. Nüüdistsirkus läheb pigem etenduskunstide alla, teatrile lähemale."

Paraku on tema sõnul Eesti publikul ka mitmeid eelarvamusi tsirkuseetenduste osas – oodatakse ikka lõvisid ja põlevaid rõngaid. "Kuna meil on sellist tsirkust üsna vähe näha, on küll olnud etendusi, kus publik tuleb pärast etendust ja ütleb, et see, mida ma nägin, ei olnud üldse see, mida ma ootasin. Kaasaegses tsirkuses on ronimine ja trikid muutunud lihtsalt vahenditeks, mida saab kasutada, et enda sõnumit või mõtet edasi anda," ütles Wolk. 

Festivalil saab näha seitset lavastust. Wolk teeb kaasa lavastuses, mis räägib üksikvanemate lastest. Wolk selgitas, et teda võlub kaasaegse tsirkuse puhul see, et sel pole piire. "Ma võin võtta trikke ükskõik kust – maadlusest, tantsust, teatrist. Mis iganes huvi pakub, selle saame kaasa võtta ja enda lugudesse integreerida," rääkis Wolk. 

Epicirq festivalile eelneb ja järgneb tsirkusekehade näitus "Keha(s)tus", mille autor on Luisa Greta Vilo. Näitus toimub Tammsaare pargi Uue Turu platsil 23. septembrist 22. oktoobrini. Näitus väljendab ühtaegu inimkeha lihtsust ja selle võimekust, moodustades sümbiootilisi vorme Peipsi-äärsete maastikega.