"Mõtelge: suured sinised mäed ja punased pilved rändavad sääl üleval kõrgel. Tuli selline tunne, et seal on see paik, kus Jumalad võivad asuda," kirjutab Konrad Mägi Norrast. Mägesid ei olnud Mägi varem näinud, vähemalt mitte selliseid. Võimas looduskogemus seostus tema jaoks miskipärast jumalate ja sakraalse mõõtmega, mida ta on maalil veelgi võimendanud nende pilvedega. Just siin Norras hakkab Mägi märkama pilvi, väljendama nendega mingit kas iseendas või looduses või kusagil mujal aimatavat draamat. Pilved ei ole rahulikud tupsud taevas, vaid dünaamilised, pingestatud, suurejoonelised.

Ja veel. Pilveteadlaste sõnul ei ole need Norra pilved. Mägistes piirkondades sääraseid rünkpilvi ei teki. Jah, maastik kujutab küll Norrat, kuid pilved on pärit hoopis Eestist. Selle maali loomishetkeks oli Mägi olnud Eestist eemal juba kuus aastat. Miks naaseb ta nende pilvedega oma lapsepõlve? Kas seetõttu, et rünkpilved on dramaatilisemad kui Norra mägistele piirkondadele iseloomulikud pilveribad ja aitavad seega paremini esile tuua Mägit huvitanud teatraalset sakraalsust? Või pingestavad kunagi Eestis nähtud pilved kompositsiooniliselt maastikku paremini? Või tahtiski ta naasta korraks kodusesse miljöösse, tuttavasse ja turvalisse paika, mis keset võõrast Norrat sisendas rahu, stabiilsust ja nostalgilist igatsust?