Hõbemägi sõnul on Runneli tekstidele kirjutatud laulude puhul tähelepanuväärne see, kuidas need kõlavad alati hästi ja värskelt ning kingivad midagi hingele. "Selles on midagi nii suurt, et seda on sõnadega raske väljendada," märkis ta.

Hõbemägi sõnul kõlavad Runneli sõnad hästi, kuid nad viivad alati ka sügavamatele mõtete radadele. "Kui sa hakkad nende sõnade peale mõtlema, siis sa satud sellisesse filosoofilisse mõtisklusse," sõnas ta.

"Tal on laulurütmilised tekstid. See tähendab seda, et selle peale on hea muusikat kirjutada. Huvitav on see, et tema sõnade peale on kirjutatud umpat, polkat, valssi, kantaati, rokki – kuidagi igasuguste asjade jaoks tema rütmika sobib. Tal on kindel mõõt luuletustes, ilusad puhtad riimid, mõtted on selged, lihtsad, ilusad," selgitas Hõbemägi, miks Runneli sõnu nii palju lauludeks on vormitud.

"Runnel seisab oma loomingus isamaa ja kodumaa poole nii palju kui vähegi võimalik on. 80ndatel ja 70ndatel oli seal sellist ängi, et Eesti pole vaba. Ta oskas seda sealjuures alati öelda nii, et tal ei tulnud avaldamisega mingeid raskusi, aga kõik inimesed said sellest aru," rääkis Hõbemägi.