Kolm Tallinna näitust ajavad une peale
Tallinnas on hetkel kolmes muuseumis võimalik külastada uneteemalisi näitusi. Kultuurisaade "OP" külastas neist Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis üleval olevat näitust "Uneversum. Rütmid ja ruumid", kus kokku saavad igapäeva esemed ja eksperimentaalsed disainprojektid.
Tervisemuuseumi näitus "Uneversum. Unest ja magamisest" väärtustab und kui füüsilise, vaimse ning emotsionaalse stressi leevendajat. Näitus "Uneversum. Unede torn" Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis otsib unenägude ja loovuse seoseid ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus "Uneversum. Rütmid ja ruumid" uurib aega ja ruumi unele.
"OP-i" saatele rääkis Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näituse kuraator Sandra Nuut, et näitusel on koos eksperimentaalsemad disainiprojektid ja kunstiteosed ning samuti igapäevased esemed ja mööbel. Nii on näitusel väljas 80ndatest aastatest pärit muinasjutulossi kujundusega lastevoodi Piilupesa lasteaiast.
"Piilupesa lasteaed oli üks postmodernistlik sümbolobjekt. Ado Eigi projekteeris selle 1983. aastal ja Niina Eigi tegi lasteaiale sisekujunduse, interjöörilahendused ja ka mööbli. Täna seda lasteaeda enam ei ole, see lammutati ja erinevate inimeste abiga jõudsime kolme alles jäänud voodini. Ühe nendest taastasime näituse jaoks," jutustas Nuut ja lisas, et nendega on pärast näituse avamist võtnud ühendust inimesed, kes ise samas lasteaias käisid ja nendes voodites magasid.
Tõnis Jürgens esitleb näitusel oma videoteost pealkirjaga "Uneservad", mis on osa suuremast uurimistööst, mille lähtepunktiks on une mõõtmine. "Viimastel aastatel on päris palju tulnud meil müügile igasuguseid kantavaid nutiseadmeid, millega me saame mõõta pulssi, samme ja muuhulgas ka und. Aga sellel on ka oma varjukülg – nende seadmete tootjad saavad meie une kohta andmeid koguda ja nende andmete põhjal teha paremini suunatud reklaame ja teha üldistusi inimeste käitumise kohta. Ma ütleks, et kui siiamaani on uni olnud viimane paik, mida kapitalistlik koll ei ole ära vallutanud, siis une mõõtmise puhul tundub, et on hakatud ka seda enda kätte haarama," rääkis Jürgens.
Näituselt leiab ka koduseid mööbliesemeid erinevatest kümnenditest, nagu kušettvoodi ja lahtikäiv tugitool. "Neil mõlemal on ühiseks jooneks funktsioonide paljususe idee – tool käib lahti voodiks ja kušettvoodil on rattad, nii et seda saab ringi liigutada ja siis kapp, kuhu saab voodipesu sisse panna," rääkis Nuut ning lisas, et sageli on ka kõige argisemate esemete taga siiski tippdisainerite looming.
Tervishoiumuuseumi näitus jääb avatuks 17. novembrini 2024, Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus 7. jaanuarini 2024 ning Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus 28. jaanuarini 2024.
Toimetaja: Ave-Marleen Rei, Rasmus Kuningas
Allikas: "OP", intervjueeris Ave Häkli