Kolditsa sõnul tähistatakse Panso päeva, et koos hoida kogukonda ja traditsiooni. "Panso pidu lavakunstikoolis on selline Eesti teatri kogukonda kooshoidev kokkutuleku traditsioon olnud," sõnas ta.

Panso preemia laureaadi valivad lavakunstikooli juhtkond ja õpetajad. "Me proovime mõelda niimoodi, et kes on sellele kursusele olnud oluline inimene, kes on kursuse töökultuuri, intellektuaalset kultuuri või suhtumist mõjutanud või juhtinud. Loomulikult kuulub sinna juurde ka erialane võimekus," rääkis Koldits.

"Loodetavasti me oleme suutnud sellele tudengile anda mingi aimduse, kui suur see panus oli, mille Panso Eesti teatri arengule kaasa tõi. Kooli loomine ja teatri uuendus, mida ta omal ajal läbi viis, professionaalsuse sisse toomine. Ma arvan, et seda ei suuda sõnadesse panna," märkis Koldits.

Panso kaudu on Kolditsa sõnul tulnud just süsteemsus ja järjepidevus. "Tema tuli väga läbi tunnetatud ja proovitud ja arendatud süsteemiga ning juurutas seda nii teatris, kuid ma arvan, et isegi suurem mõju, kui me räägime pikemaaegsusest, võis olla just selle kooli ja süsteemi loomine," arvas koolijuht.

Lavakunstikoolis peab Panso peo korraldama kõige noorem kursus. "On mingisugused rituaalis välja kujunenud, näiteks kuidas tort lahti lõigatakse. Põhiline on see, et järjepidevust vaadata, et kuidas kõik senised Panso preemia laureaadid üles rivistatakse ja nad igaüks saavad soovida midagi uuele laureaadile," kirjeldas Koldits.

Panso preemia laureaat selgub täna, 30. novembril Tartu Uues Teatris etenduva lavakunstikooli 31. lennu ja Renate Keerdi lavastuse "Päeva lõpus, kiigu" järgselt.